Heitil ja Kristjanil külas

Et siis jah sai käidud puhkusel, täpselt kui, et nii 3 nädalat.
Enamus aja veetsin Sydneys Kristjani ja Heti juures. Üritan siin praegu mõtteid koguga, et mis teile nüüd sellest kirjutada. Hmm..... et kust nüüd siis täpselt alustada....
Jõudsin mina siis Sydneysse 28.september. Mõtlesin, et mis seal ikka lähen oma pagasiga ilusti poiste juurde, et ei ole rongijaamst just pikk maa jalutada nii 18kg pagasiga. Jõdsin siis lennujaama, helistan poistele ja opppaaa ei olegistki neid kodus vaid Oxfordi tänava pubis – ei noh, mis seal ikka tule siia, vot seal peatuses tuled maha ja mööda mäge rühid edasi, kui ükskord kohale jõuad. Mis mul siis üle jäi rühkisin oma pagasiga sinna pubisse, mida mina teadsin selle järgi, kus naised ei käi üldselt onju. Kohele jõudes kiiresti 2 klaasi veini kadus nagu kerisele, õudne, aga mis teed kui janu suur :D
Nu ja mingi 11 päeva siis veetsin alguses poiste juures. Esimene päev kulus muidugi koristamisele ja kraamimisele, teine päev... hmm ei meenugi enam... sai linnapeal vist käidud, reedel sai tehtud Mareti juures väiksed napsud ja korra väljas käidud, laupäevl Bonday Beach, pühapäev magatud, esmaspäev jalutuskäik linnapeal, teisipäeval Heitiga kino, kolmapäev maha magatud, neljapäev hmm ei meenu, reedel väike jalutuskäik, et kokku võttes selline vaikne ja rahulik :D
Aga siis kuna hirmus tahtmine oli ikka ka puhkuse ajal päikest saada tuli mõtte sõita paariks päevaks Gold Coastile. Mõeldud tehtud, laupäeva hommikul istusin lennukile lootuses, et ikka vat seda päikest püüda. Aga see reis juba alguses ilmutas mulle ohumärke. Esmalt minu lend lükati edasi nii 2 tunnikest aga nagu teate olen juba harjunud lennujaamades aega veetma, polnudud see 2 tunnikest minule midagi. Ilusti kenasti jõudsin siis lõppuks Gold Coasti. Aga siis ootan mina oma pagasit aga mida ei ole vat seda ei ole. Ootan ja ootan kuni lõpuks liin seiskus ja vat pagasit ei olegist. Mis seal ikka tuleb oma õigusi minna nõudma, et kus on minu pagas. Seisan siis seal leti ääres aga tädi mind kuidagi teenidada ei soovi, samas kõrval oli ka üks liin, kus Melbournist tulnud pagas ringles. Korraga vaatan, et jummala tuttav kott hmmm... läheks kaeks eige lähemalt ja oooo... ongist minu oma. Ehh see kord läks hästi. Aga.... minu päikesevõtt vatt... mida ei ole... loomulikult päikest. 3 päeva lausvihm. Eino pühapäeva õhtul sõitsime siis Gattonisse, mis seal ikka siis passida, kui isegi randa ei saa. Aga seal sama ilm ja vaata, et veel hullem. Nii siis minu puhkus seal osariigis mööduski, toas olles. Teispäeval viisd poisid mind ilusti tagasi Gold Coasti lennujaama ja pöördusin tagasi oma Sydney poiste juurde.
Et siis veetsin veel nädalakese Sydneys puhates. Nu ja loomulikult polnud ilmad just väga kiita, ma ei saa aru mis sellel ilmataadil viga on, miks tal mind vaja niiimodi karistada, et vihm ikka seal, kus mina.
Aaa ja siis pühapäeval käisin mina Sydney Eestimaja juhatuse koosolekul ja uue juhatuse valimistel, et sai siin soetatud endale ka, kui selle maja osakud... vat nii.
Minu viimane päevake möödus Heitikesega veinitades ja sai ka kinos käidud. Käisime vaatamas sellist filmi nagu Chloe, väga hea film oli, soovitan. Aga jah egas polegi rohkem midagi kirjutada siin, nii üksikasjalikult ei hakka oma puhkust kirjeldam, võin vaid nii palju öelda, et... jah väga, väga põnevad ja toredad 3 nädalakest olid. Kes täpsemalt teab see teab.... kes ei tea see ei tea :D
Aaaa jaaa ja tuletan kõigile meelde, et mul siin väike juubel tulemas, et jah paluks pakid teele panna onju :D

Puhkusele

3 nädalat nüüd jutti töötatud, aitab nüüd küll.
Pakingi nüüd parasjagu oma asju, et homme sõita Kristjani ja Heiti juurde Sydneysse, et natuke puhata. Viimased kolm nädalat on möödunud nagu ikka töö, kodu, töö. Reedel oli meil aga Night golf, millest siis ka mina osa võtsin. Viimasel minutil selgus, et ühest võistkonnast 1 liige puudu ja ei ole midagi teha pean minema mängima. Muidugi polnud ma kohe nõus, et mis moodi, ma pole ju kunagi mänginud, et ei mina küll ei lähe. Kuid meie kohalik golfiõpetaja ei jätnud järgi, et mina pean ikka nende võistkonnas mängima. Ega siis midagi, tuli minna ja ohh üllatust ma polnudki üldsegist mitte kehva vaid päris hästi läks. Seega võin nüüd uhkusega öelda, et minu esimene golfi mäng ja võistlus seljataga. Meie golfiõpetaja lubas ka lähiajal mulle paar tundi anda aga üldiselt ta arvas, et mul see suisa veres, et tema pole ammu näinud kes esimest korda kohe nii hästi mängiks ja kellel nii ilusad löögid oleks :)

Septembri kuus kõik on uus.....

hmmm.... minul pole siin midagi uut, kõik ikka endine.
Tahtsin siin blogisse oma pilte panna aga võta näpust vat neid mul pole. Nimelt minu uus arvutike otsustas mulle nalja visata ja rikka minna. Kõvaketas otsustas mitte töötada enam. Aga paraku ei jõudnud ma kuidagi neid pilte oma varu mälule panna ja sealt nad nüüd läksid onju. Vähe sellest, et nad seda arvutit siin ei paranda, pidin ta vaesekese Melbourni saatma ja siis nad helistasid mulle, et kas teil on midagi olulist ka arvutis, mida vaja läheks. Nu eks ikka pildid ja mõned dokumendid... oi vabandage aga kustutasime juba kõik ära. Ahhh, mis siis nüüd helistate... vot ei saa ma aru, kas ennem ei võinud küsida. Aga loodan, et seal Eestis olevas fotokas veel need pildid alles, mis sai seal tehtud ja mul õnnestub need ka kuidagi kätte saada :)
Ja kui need kätte saan jagan siis neid ka teiega.
Aga seniks olge tublid
Ja kõigile koolilastele ilusat kooliaastat :)

Tagasi Austraalias

Et siis nüüd tagasi Austraalias jah.
Ohhh ja see tagasitulek siia üldseki mitte ilma viperusteta ei läinud.
Loomulikult hilines Londoni lennuk nii üle tunnikese ja seoses sellega jäin maha oma Kuala Lumpuri lennukist. Peale minu oli veel 3 inimest, kes maha jäid.
Järgmine lend aga alles 21h pärast. Sai ka siis ära proovitud kuidas veeta öö lennjuaamas. Rahvast oli aga nii palju, et oli probleeme suisa põrandal koha leidmisega. Vastu hommikut aga õnnestus saada koht pingile ja siis ei pidanudki enam külmal põrandal pikutama. Oma pileti sain aga vahetada uue vastu, läks küll maksma 40 naela, kuid hea seegi. Kuala Lumpuris aga nad minu piletit ümber ei tahtnud vahetada ja seega pidin uue pileti ostma. Hea selle juures oli aga see, et ei pidanud järgmist lendu väga kaua ootama, kõigest 5h :D
Kuid nüüd siis õnnelikult ja ühestükkis tagasi.

Eestis puhkusel

Ohh et siis nüüd Eestis. Hmm mõnus.
Minu esimesed päevad möödusid Tallinnas, hommikusöögid kohvikutes, õhtud külas.
Nüüd siis Hiiumaal oma suvilas, hmm mõnna. Hiiumaale kavatsen jääda kuni 12. august ja minu lend tagasi Austraaliasse on 14.augusti õhtul.
Olen nüüd siin natuke aega olnud ja nii kahju, kuid pean tõdema, et vat siia hetkel küll jääda ei taha. Midagi ikka kisub tagasi sinna teiselepoole maakera.
Aga siis kui keegi mulle helistada tahab siis minu number praegu siin Eestis +37253943672

Et kui teil suvi siis meil talv

Ohh, nüüdseks 37 päeva järjets tööd rabatud. Appi enam ei mältea millal sai hommikul voodis vedeletud, nii tahaks et see kell ei ärataks, aga mis ma siin ikka virisen varsti ju kui puhkus tulekul.
Aga jah Eestis nüüd palav suvi ja siin niiiiiiiiiii, niiiiiii külm talv. Öösel ikka nii 0 ringis ja tore kui päeval ikka 15 kraadi ära tuleb. Ja kaua sa ikka siin külmetad, otsustasin siis et pean ikka tulema Eestimaa suve nautima :-) ja siit ma siis tulen. 27 juuli kui Tallinnas onju. Aga paraku kauaks ma ei jää sinna teid tüütama tagasi juba 14 august, et ei noh siin ka ilmad ikka ükskord soojaks lähevad ja teil seal jälle külmaks ja ei taha kuidagi seda külma.

Ja katsuge nüüd seda sooja ikka nüüd seal kinni hoida, et ma ka ikka seda tunda saaksin, vat muidu ikka ei usu et teil seal nii soe kui on nagu räägite.

Sügis

Täna oli super ilm, selline täielik Eesti sügis. Peale lõunat sain töölt vabaks, võtsin koerad ja tegin pikkema jalutuskäigu. Pilved, päike, puudel kollased lehed uhhh mõnna. Jalutad ja siis lehed sahisevad ahhh, kui mõnus :). Selline koduigatsus kui tuli korraks. Ja oi kuidas tahaks sellise ilmaga metsa seenele minna hmmmm. Aga ei mingit metsa ja ei mingeid seeni. Pean leppima jõeäärse jalutusrajaga. Aga …. võib kui juhtuda, et siis kui teil seal selline sügis, et korra kui kaema teid tulen. Aga ei midagi kindlat kui veel, see selline mõttejärgus tegevus alles. Aga kunagi ei tea, mis homne päev kui tuua võib.

Et aasta kui täis jah

Ehee…. kuidagi nii märkamatult nüüd see aasta siin olemisest täis saigist.
Ei, ei ma veel pole teid unustanud, täitsa meeles ikka. Kas ikka mäletate veel kuidas Männiku tee häärberi terrassil mulle kõik laulsite. Mina igatahes veel mäletan. Siin siis veel kord sõnad, kui need juba meelest läinud.

Ja nüüd kõik kooooos. Üks ... kaks …. kolm … ja

Soovin head, kus ka iganes sa viibid
Hei, mis teed? Kuhu viind sind su tee on?
On nii hea, et mu unistused hoitud.
Kindel see, sinu juures nende paik on.
Lauluread heidan tuulde,
tahan jõuda su juurde.
Igatsus pole süüdi, igatsus teeb head.
Igatsus annab teada, armastus meist inimesed teeb.
On uus päev, päike taas kord sinu näoga.
Nagu näed, ma ei tulnud lööma käega.
Lauluread heidan tuulde, tahan jõuda su juurde.
Igatsus pole süüdi, igatsus teeb head.
Igatsus annab teada, armastus meist inimesed teeb.
Neid päevi mitusada on lihtsa sõnumiga
end luba armastada sa!
Soovin head, kus iganes sa viibid.
Hei, mis teed? Kuhu viinud sind su tee?
Igatsus pole süüdi, igatsus teeb head.
Igatsus annab teada, armastus meist inimesed teeb.

Puhkus

Ahh… pikemat aega siin juba kogun ennast, et oma väiksest puhusest väike ülevaade anda.
Sydnys käigu kohta olete juba lugenud ja kui sina veel ei ole siis viska pilk korraks allapoole.
Aga siis Sydnyst sai lennatud Brisbani. Kontus kenasti vastus ( nii armas temast), ei pidanud hakkama bussidega seiklema, et Gattonisse jõuda. Sai veedetud Gattanis mõned päeva, mis möödusid peamiselt puhkamise tähe all ( eks ole ju vahel hea pool päeva voodis lesida lugeda ja lihtsalt mitte midagi teha). Aga siis kuna Signel ja Kontusel paar vaba päeva kui olli mõtlesime, et hea oleks paarpäeva rannas lesida, mõeldud, tehtud. Seadsime oma sammud Surfer Paradise ning meiega liitusid ka Henri ja Taavi. Veetsime seal 3 päeva ja 2 ööd ning ööbimiseks võtsime endale apartmenti Marrakesh Resortis. Esimese päeva kulutasime loomulikult shopping centeris, õhtul sai manustatud natuke kangemat kraami, kes rummi ja kes viina, teised käisid ka tutvumas kohaliku ööeluga ( et jah miks mina ei käinu? Ei, ei mitte et ma nüüd purjakil oleks olnud aga vatt, kuidagi mingi väsimus kontide vahel – vana juba noh). Terve järgmise päeva veetsime Signega rannas vedeledes. See oli mõnus – päike, liiv, ookean - hmmmm, kui mõnna.

Õhtul sammud jälle ööelu kaema ja seekord ma mitte koju jääma vaid ka ikka välja kaema. Päris lõbus oli ja kuskil nii nelja paiku me Signega vist koju jõudsime.



Järgmine päeva hommikul tuli kahjuks aga asjad pakkida ja taas suund Gattoni poole võtta ( sest erinevalt minust teised ka vahel tööd tegema peavad). Sai siis veel niisama puhatud, kuid siis tuli kogu oma kraam kokkupanna ja seadsime suuna Sunshine Coastile. Seekord plaan peatuda seal 4 ööd. Teele asusime 4 kesti – mina, Kontus, Taavi ja Arvo. (Signe paraku jäi koju, kuna tal jalaga väike õnnetus ja vaja laupäeval arsti juurde minna). Esimesed 2 ööd veetsime Glen Edenis, mis Noosa Headsi linnakesest natuke väljapool ja selline vaiksem kohake. Esimese õhta möödus pokkerit mängides ( ja mul ka nüüd see mäng nii enam vähem selge). Hommikul rannakraam kaenlasse ja randa, sai ka haaratud mõned õlled ja pudel kihisevat vahuveini. Hmm kui hea see vahuvein oli. Sai jälle ühe täis pika rannapäeva kirja, juba selline mõnus jume hakkas tulema, mis vahepeal kuskile, teab kuhu haihtus.






Õhtal saun, mullivann ja magama. Nii 2 ööd juba oldud küll, tuleb edasi liikuda. Sõitsime siis Noosa Headi, ja teised kes meist maha Gattonisse jäid kui ka meitega liituda tahtsid, mis seal ikka võtsime siis 6 apartmendi. Sell päeval randa ei jõudnudki, käisime poes ja juba teist korda selle tripi jooksul sai külastatud alko poodi ja suhtumine ikka kambal paigas. Kui toidu poes läheb 80$ siis see kallis aga normaalne kui alko poes arve 177$. Esimesel korral oli 191$, ning järgmisel korra, kui arve oli 177$ - aaaa, miks nii vähe, mis meil ostmata jäi. Päeval istusime rõdul jõime õlut, mängisime pokkerit ja enne teiste tulekut käisime veel saunas. Õhtuks oli meid kokku 9. Külastasime kohaliku öölokaali, mis paraku aga suht varakult kinni pandi, aga mis seal ikka, homme ka ju päev.

Järjekordne päev koos Signega rannas, hmmm mõnus. Õhtal 5 seltskond lahkus ja meie veel kui üheks ööks jäime ja järgmisel hommikul mul kui lennuk tagasi Melbourni. Ja nii mu puhkus lõppes. Esmaspäeva õhtuks olin tagasi juba Bairnsdales ja nüüd läheb elu jälle töö tähe all.
Aaa ja muide pühapäeval mul kui aasta täitub, kui oma jala siia mandrile toetasin.

Sydneys sai käidud

Saabusin siis Sydneysse neljapäeva 11:30, seljataga 10h bussisõit. Kipsti, kõpsti olid Kristjan ja Heiti mul bussi vastas. Võtsime takso ja sõitsime härrade residentsi, mis asub Kings Crossis. Väike dušš ja sammud linnapoole, et mis ikka aega raisata. Külastasime Heitiga Royal Botanica aeda,

peale mida istusime maha Ooperimaja juurde ja nautisime veini.

Vein joodud külastasime mingit galeriid, aga vat kurjam ei saanud mina sellest kunstis aru, mis seal ikka ehk näeb midagi põnevamat Austraalia muuseumis,

mõeldud tehtud. Paraku aga ei jõudnud me kogu muuseumid läbi käia, kuna paluti meil lahkuda, ei, ei mitte et me midagi oleksime seal korraldanud, vaid lihtsalt oli kell ootamatult viis saanud ja sulgemis aeg oli tulnud. Ega siis midagi, läksime poodi, natuke süüa ja natuke juua ja sammud residentsi tagasi.
Tänud Heiti maitsva õhtusöögi eest.
Järgmisel päeval veetsin päeva kauplusi külastades ja mis seal salata eks sai ka ostetud ühte koma teist. Õhtul istusime Kristjaniga kodus mina jõin veini ja Kristjan õlut sai helistatud ka Männiku teele ning vesteldud Ingridi ja Katiga, nii oma 1,5h.
Aga parasjagu siis kui mul enam veini soolikat polnud arvas Kristjan et võiks ikka mõnda pubi ka külastada. Ja nii me siis läksime kõigepealt ühte kohta, mille nime ma muidugi ei tea, mis paraku aga suleti südaööl (et tuhkatriinud õigeks ajaks ikka koju jõuaksid, muidu veel unustavad ennast sinna) ja siis tuli minna järgmisse kohta, istusime seal siis nii umbes tunnikese, Kristjan jõi endiselt õlut ja mina vett.
Minu kolmanda ja ühtlasi viimase päeva veetsime koos Kristjaniga ja ühe tema

sõbraga, kelle nimi oli Mark, jalutasime Rocksi

, istusime kohvikus, mina jõin veini ja nemad õlut. Peale seda, kui posisid olid lõpetanud oma 3 klaasi õlut liikusime edasi Oxfordi tänavale. Vahepeal külastasime ka ühte poodi, kust mul oli eelmisel päeval jäänud kott ostmata ja mida oli mul ju hirmsasti vaja. Istusime siis seal Oxfordi tänava pubis nu ma arvan, et nii kuskil kella 6st kuni 10ni. Vahepeal liitusid meiega ka Heiti ja tema sõber Adam.

Ja muidugi oli vaja Heitil ju meile rääkida, et tema kui täna vene poes käis ja hunniku pelmeene ostis ja muud head paremat ja nemad just Adamiga neid pelmeene ka sõid, apppi mul oli kõht niii, niii tühi kuna polnud ju päeva jooksul midagist kui söönud. Aga õnneks ei olnud Heiti kade ja nii seadsime kõik 5 sammud Adami poole, kus Heitike meile rõõmsalt neid pelmeene valmistas. Pelmeenid söödus ja kiiruga tuli siiski lõpuks sammud seada kodu poole, kuna olid ju veel asjadki kokku pakkimata ja äratus juba hommikul nii 4:20 ja kell hakkas lähenema juba südaööle, mis siis tähendas seda, et ainult kui 4 tundi veel oli magamise aega mulle kui jäänud.
Tänud jälle Heitile, kes mulle hommikuks takso oli tellinud. Väljas sadas vihma ja kui ma välisukse juurde jõudsin seis taksojuht vihmavarjuga uksekõrval, milline teenindus.
Kuid kallikesed Kristjan ja Heiti tänan kui meeldiva nädalalõppu eest.
Nüüd siis ma hetkel kui Gattonis ja hetkel sisustan oma aga lugemise ja filmidega.