Täna sain kätte oma esimese pakikese Eestist. Õigemini oli see kirjapakk. Tuli siia täpselt nädalaega.
Sisuks oli Kalevi šokolaad, kreem, nohutabletid, villased sokid, randme soojendajad ja pudel ViruValge viina. Eks see natuke kummaline ole, et siia soojale maale saadetakse villaseid sokke ja randme soojendajaid, kuid ega siin nüüd siis nii soe ka hetkel ei ole, talv ju ikkagist ja päeval siis sooja kuskil 20 ja õhtul 6 äkkitsi kuskil. Tore selle pakki saamise juures on aga see, et täna just mul õeraasul sünnipäev, kuid see kord ei lähe mina talle pakkiga külla, vaid selle puhul sain hoopis ise pakki. Õnnitlused siis Aedale. Ja tervitused kõigile teistele.

Nüüd siis juba 8 nädalat selja taga. Elu läheb ikka siin väga kiirelt. Endiselt siis töötan sibulafarmis ja ei mingeid muutusi. Plaanis siis praegu sellised, et arvatavasti olen siin kuskil septembri lõppuni ja selleks ajaks on kõik selleks tehtud, et taodelda 2 aasta viisat. Inimesi on siin hostelis hetkel alles 21 ja esmaspäeval lahkub veel 3 inimest, ühesõnaga jääb siia alles väga vähe inimesi. Kuid alates augustis hakkab siin uus hooaeg ja siis peaks siia inimesi juurde tulema. Elu on siin siis hetkel vaikne ja tasane. Kõik käivad tööl ja õhtuti minnakse varakult magama. Hilisemad lähevad siin magama kuskil kümne paiku, kuna äratus on kõigil kuskil 5-6 ajal. Ilmast nii palju, et siin on kohutavalt külm (nagu Eesti suvi) päeval kuskil 21-25 (vahest ka 16), kuid öösel kuskil 6-9. Aga kuna tubades siin kütet pole siis öösel on ikka väga külm magada, magad kahe tekkiga, ainult nina patsatab vaevu välja, kuid ikkagist on külm. Kuid on lootust juba, et läheb soojemaks. Ükspäev olin tööl seljas 3 pluusi, pusa ja jope ning ikkagi oli nagu külm, kurjam Eestis ei ole talvelgi niipalju seljas ( nu aga, kui tuleb töötada niiskuse sees siis on see natuke teine asi vist).
Mis siis veel uut ja põnevat. Eile oli meil pisike ära saatmise pidu, istusime ümber lõkke ja tarvitasime natuke alkohoolset kraami.
Kuid endiselt eluga rahul ja kõik kontrolli all. Kodu igatsust ei ole veel tulnud ja tundub nagu oleks alles sealt lahkunud, kuid tuleb välja, et nagu juba 2 kuud saab siin oldud. Aeg lendab ikka väga kiiresti ei tea kuhu ta siin siis niimoodi rutta. Ei tea kas ajal on kuskile kiire või, või mis värk on? Aaa ja ühest asjandusest ei saa ma nagu üldse aru. KUS ON NEED PAKKID EESTIST, MUSAT LEIVAGA, OOTAN JA OOTAN AGA EI MISKIT, IKKA PEAN SEDA VALGET SAIA SIIN NÄRMIA. ARU MA EI VÕI. Aga kui juba saatma hakkate siis paluks Vana Tallinnat ja eesti filme ka, heeringat tahaks ka. Ja muide leidsime siin ühe poe, kust saab osta sprotte, küll jah Läti omad aga ajavad selle asja ära.
Aga jään siis pakke ootama.

Kuus töönädalat tänaseks seljataga ja seitsmes nädal poolepeal.
Kuid õnneks oli vähemalt laupäev sellel nädalal vaba ja pühapäeval käisime Brissis hosteli rahvaga natuke ostlemas. Sai siis ka üle pikka aja linna näha, päris tore oli ja selline maaka tunne tuli (maakas suurlinnas), kuna pole ju siit maalt vahepeal välja saanud.
Neljapäevast alates aga võeti meil ära internet. Põhjus selles, et mõni siin laadis netist mingeid väga mahukaid faile, filme või mis iganes endale ja selle tulemusena peavad siis kõik teised siin kannatama. Aga nüüdseks siis net ilusti tagasi ja saab jälle inimestega suhelda.
Ja üks hea uudis on see, et siis nüüd sain endale omaette toakese (kuid, kui kauaks seda ei tea). Päris tore on üksi toas olla peale 6 nädalat. Ja ega siin midagi väga muutund vahepeal nagu polegi. Ikka hommikul tööle siis koju, kokad natuke midagi ja siis magama ning jälle hommikul varakult ülesse.
Ja nende sibulatega siis nüüd selline asi, et kui algul ei kannatanud seda sibulahaisu kohe kuidagi siis nüüdseks olen selle haisu suhtes kuidagi immuunseks muutunud ja ei tunne seda enam üldse.
Ja nagust polegistki midagist rohkem.