Heitil ja Kristjanil külas

Et siis jah sai käidud puhkusel, täpselt kui, et nii 3 nädalat.
Enamus aja veetsin Sydneys Kristjani ja Heti juures. Üritan siin praegu mõtteid koguga, et mis teile nüüd sellest kirjutada. Hmm..... et kust nüüd siis täpselt alustada....
Jõudsin mina siis Sydneysse 28.september. Mõtlesin, et mis seal ikka lähen oma pagasiga ilusti poiste juurde, et ei ole rongijaamst just pikk maa jalutada nii 18kg pagasiga. Jõdsin siis lennujaama, helistan poistele ja opppaaa ei olegistki neid kodus vaid Oxfordi tänava pubis – ei noh, mis seal ikka tule siia, vot seal peatuses tuled maha ja mööda mäge rühid edasi, kui ükskord kohale jõuad. Mis mul siis üle jäi rühkisin oma pagasiga sinna pubisse, mida mina teadsin selle järgi, kus naised ei käi üldselt onju. Kohele jõudes kiiresti 2 klaasi veini kadus nagu kerisele, õudne, aga mis teed kui janu suur :D
Nu ja mingi 11 päeva siis veetsin alguses poiste juures. Esimene päev kulus muidugi koristamisele ja kraamimisele, teine päev... hmm ei meenugi enam... sai linnapeal vist käidud, reedel sai tehtud Mareti juures väiksed napsud ja korra väljas käidud, laupäevl Bonday Beach, pühapäev magatud, esmaspäev jalutuskäik linnapeal, teisipäeval Heitiga kino, kolmapäev maha magatud, neljapäev hmm ei meenu, reedel väike jalutuskäik, et kokku võttes selline vaikne ja rahulik :D
Aga siis kuna hirmus tahtmine oli ikka ka puhkuse ajal päikest saada tuli mõtte sõita paariks päevaks Gold Coastile. Mõeldud tehtud, laupäeva hommikul istusin lennukile lootuses, et ikka vat seda päikest püüda. Aga see reis juba alguses ilmutas mulle ohumärke. Esmalt minu lend lükati edasi nii 2 tunnikest aga nagu teate olen juba harjunud lennujaamades aega veetma, polnudud see 2 tunnikest minule midagi. Ilusti kenasti jõudsin siis lõppuks Gold Coasti. Aga siis ootan mina oma pagasit aga mida ei ole vat seda ei ole. Ootan ja ootan kuni lõpuks liin seiskus ja vat pagasit ei olegist. Mis seal ikka tuleb oma õigusi minna nõudma, et kus on minu pagas. Seisan siis seal leti ääres aga tädi mind kuidagi teenidada ei soovi, samas kõrval oli ka üks liin, kus Melbournist tulnud pagas ringles. Korraga vaatan, et jummala tuttav kott hmmm... läheks kaeks eige lähemalt ja oooo... ongist minu oma. Ehh see kord läks hästi. Aga.... minu päikesevõtt vatt... mida ei ole... loomulikult päikest. 3 päeva lausvihm. Eino pühapäeva õhtul sõitsime siis Gattonisse, mis seal ikka siis passida, kui isegi randa ei saa. Aga seal sama ilm ja vaata, et veel hullem. Nii siis minu puhkus seal osariigis mööduski, toas olles. Teispäeval viisd poisid mind ilusti tagasi Gold Coasti lennujaama ja pöördusin tagasi oma Sydney poiste juurde.
Et siis veetsin veel nädalakese Sydneys puhates. Nu ja loomulikult polnud ilmad just väga kiita, ma ei saa aru mis sellel ilmataadil viga on, miks tal mind vaja niiimodi karistada, et vihm ikka seal, kus mina.
Aaa ja siis pühapäeval käisin mina Sydney Eestimaja juhatuse koosolekul ja uue juhatuse valimistel, et sai siin soetatud endale ka, kui selle maja osakud... vat nii.
Minu viimane päevake möödus Heitikesega veinitades ja sai ka kinos käidud. Käisime vaatamas sellist filmi nagu Chloe, väga hea film oli, soovitan. Aga jah egas polegi rohkem midagi kirjutada siin, nii üksikasjalikult ei hakka oma puhkust kirjeldam, võin vaid nii palju öelda, et... jah väga, väga põnevad ja toredad 3 nädalakest olid. Kes täpsemalt teab see teab.... kes ei tea see ei tea :D
Aaaa jaaa ja tuletan kõigile meelde, et mul siin väike juubel tulemas, et jah paluks pakid teele panna onju :D

Puhkusele

3 nädalat nüüd jutti töötatud, aitab nüüd küll.
Pakingi nüüd parasjagu oma asju, et homme sõita Kristjani ja Heiti juurde Sydneysse, et natuke puhata. Viimased kolm nädalat on möödunud nagu ikka töö, kodu, töö. Reedel oli meil aga Night golf, millest siis ka mina osa võtsin. Viimasel minutil selgus, et ühest võistkonnast 1 liige puudu ja ei ole midagi teha pean minema mängima. Muidugi polnud ma kohe nõus, et mis moodi, ma pole ju kunagi mänginud, et ei mina küll ei lähe. Kuid meie kohalik golfiõpetaja ei jätnud järgi, et mina pean ikka nende võistkonnas mängima. Ega siis midagi, tuli minna ja ohh üllatust ma polnudki üldsegist mitte kehva vaid päris hästi läks. Seega võin nüüd uhkusega öelda, et minu esimene golfi mäng ja võistlus seljataga. Meie golfiõpetaja lubas ka lähiajal mulle paar tundi anda aga üldiselt ta arvas, et mul see suisa veres, et tema pole ammu näinud kes esimest korda kohe nii hästi mängiks ja kellel nii ilusad löögid oleks :)

Septembri kuus kõik on uus.....

hmmm.... minul pole siin midagi uut, kõik ikka endine.
Tahtsin siin blogisse oma pilte panna aga võta näpust vat neid mul pole. Nimelt minu uus arvutike otsustas mulle nalja visata ja rikka minna. Kõvaketas otsustas mitte töötada enam. Aga paraku ei jõudnud ma kuidagi neid pilte oma varu mälule panna ja sealt nad nüüd läksid onju. Vähe sellest, et nad seda arvutit siin ei paranda, pidin ta vaesekese Melbourni saatma ja siis nad helistasid mulle, et kas teil on midagi olulist ka arvutis, mida vaja läheks. Nu eks ikka pildid ja mõned dokumendid... oi vabandage aga kustutasime juba kõik ära. Ahhh, mis siis nüüd helistate... vot ei saa ma aru, kas ennem ei võinud küsida. Aga loodan, et seal Eestis olevas fotokas veel need pildid alles, mis sai seal tehtud ja mul õnnestub need ka kuidagi kätte saada :)
Ja kui need kätte saan jagan siis neid ka teiega.
Aga seniks olge tublid
Ja kõigile koolilastele ilusat kooliaastat :)

Tagasi Austraalias

Et siis nüüd tagasi Austraalias jah.
Ohhh ja see tagasitulek siia üldseki mitte ilma viperusteta ei läinud.
Loomulikult hilines Londoni lennuk nii üle tunnikese ja seoses sellega jäin maha oma Kuala Lumpuri lennukist. Peale minu oli veel 3 inimest, kes maha jäid.
Järgmine lend aga alles 21h pärast. Sai ka siis ära proovitud kuidas veeta öö lennjuaamas. Rahvast oli aga nii palju, et oli probleeme suisa põrandal koha leidmisega. Vastu hommikut aga õnnestus saada koht pingile ja siis ei pidanudki enam külmal põrandal pikutama. Oma pileti sain aga vahetada uue vastu, läks küll maksma 40 naela, kuid hea seegi. Kuala Lumpuris aga nad minu piletit ümber ei tahtnud vahetada ja seega pidin uue pileti ostma. Hea selle juures oli aga see, et ei pidanud järgmist lendu väga kaua ootama, kõigest 5h :D
Kuid nüüd siis õnnelikult ja ühestükkis tagasi.

Eestis puhkusel

Ohh et siis nüüd Eestis. Hmm mõnus.
Minu esimesed päevad möödusid Tallinnas, hommikusöögid kohvikutes, õhtud külas.
Nüüd siis Hiiumaal oma suvilas, hmm mõnna. Hiiumaale kavatsen jääda kuni 12. august ja minu lend tagasi Austraaliasse on 14.augusti õhtul.
Olen nüüd siin natuke aega olnud ja nii kahju, kuid pean tõdema, et vat siia hetkel küll jääda ei taha. Midagi ikka kisub tagasi sinna teiselepoole maakera.
Aga siis kui keegi mulle helistada tahab siis minu number praegu siin Eestis +37253943672

Et kui teil suvi siis meil talv

Ohh, nüüdseks 37 päeva järjets tööd rabatud. Appi enam ei mältea millal sai hommikul voodis vedeletud, nii tahaks et see kell ei ärataks, aga mis ma siin ikka virisen varsti ju kui puhkus tulekul.
Aga jah Eestis nüüd palav suvi ja siin niiiiiiiiiii, niiiiiii külm talv. Öösel ikka nii 0 ringis ja tore kui päeval ikka 15 kraadi ära tuleb. Ja kaua sa ikka siin külmetad, otsustasin siis et pean ikka tulema Eestimaa suve nautima :-) ja siit ma siis tulen. 27 juuli kui Tallinnas onju. Aga paraku kauaks ma ei jää sinna teid tüütama tagasi juba 14 august, et ei noh siin ka ilmad ikka ükskord soojaks lähevad ja teil seal jälle külmaks ja ei taha kuidagi seda külma.

Ja katsuge nüüd seda sooja ikka nüüd seal kinni hoida, et ma ka ikka seda tunda saaksin, vat muidu ikka ei usu et teil seal nii soe kui on nagu räägite.

Sügis

Täna oli super ilm, selline täielik Eesti sügis. Peale lõunat sain töölt vabaks, võtsin koerad ja tegin pikkema jalutuskäigu. Pilved, päike, puudel kollased lehed uhhh mõnna. Jalutad ja siis lehed sahisevad ahhh, kui mõnus :). Selline koduigatsus kui tuli korraks. Ja oi kuidas tahaks sellise ilmaga metsa seenele minna hmmmm. Aga ei mingit metsa ja ei mingeid seeni. Pean leppima jõeäärse jalutusrajaga. Aga …. võib kui juhtuda, et siis kui teil seal selline sügis, et korra kui kaema teid tulen. Aga ei midagi kindlat kui veel, see selline mõttejärgus tegevus alles. Aga kunagi ei tea, mis homne päev kui tuua võib.

Et aasta kui täis jah

Ehee…. kuidagi nii märkamatult nüüd see aasta siin olemisest täis saigist.
Ei, ei ma veel pole teid unustanud, täitsa meeles ikka. Kas ikka mäletate veel kuidas Männiku tee häärberi terrassil mulle kõik laulsite. Mina igatahes veel mäletan. Siin siis veel kord sõnad, kui need juba meelest läinud.

Ja nüüd kõik kooooos. Üks ... kaks …. kolm … ja

Soovin head, kus ka iganes sa viibid
Hei, mis teed? Kuhu viind sind su tee on?
On nii hea, et mu unistused hoitud.
Kindel see, sinu juures nende paik on.
Lauluread heidan tuulde,
tahan jõuda su juurde.
Igatsus pole süüdi, igatsus teeb head.
Igatsus annab teada, armastus meist inimesed teeb.
On uus päev, päike taas kord sinu näoga.
Nagu näed, ma ei tulnud lööma käega.
Lauluread heidan tuulde, tahan jõuda su juurde.
Igatsus pole süüdi, igatsus teeb head.
Igatsus annab teada, armastus meist inimesed teeb.
Neid päevi mitusada on lihtsa sõnumiga
end luba armastada sa!
Soovin head, kus iganes sa viibid.
Hei, mis teed? Kuhu viinud sind su tee?
Igatsus pole süüdi, igatsus teeb head.
Igatsus annab teada, armastus meist inimesed teeb.

Puhkus

Ahh… pikemat aega siin juba kogun ennast, et oma väiksest puhusest väike ülevaade anda.
Sydnys käigu kohta olete juba lugenud ja kui sina veel ei ole siis viska pilk korraks allapoole.
Aga siis Sydnyst sai lennatud Brisbani. Kontus kenasti vastus ( nii armas temast), ei pidanud hakkama bussidega seiklema, et Gattonisse jõuda. Sai veedetud Gattanis mõned päeva, mis möödusid peamiselt puhkamise tähe all ( eks ole ju vahel hea pool päeva voodis lesida lugeda ja lihtsalt mitte midagi teha). Aga siis kuna Signel ja Kontusel paar vaba päeva kui olli mõtlesime, et hea oleks paarpäeva rannas lesida, mõeldud, tehtud. Seadsime oma sammud Surfer Paradise ning meiega liitusid ka Henri ja Taavi. Veetsime seal 3 päeva ja 2 ööd ning ööbimiseks võtsime endale apartmenti Marrakesh Resortis. Esimese päeva kulutasime loomulikult shopping centeris, õhtul sai manustatud natuke kangemat kraami, kes rummi ja kes viina, teised käisid ka tutvumas kohaliku ööeluga ( et jah miks mina ei käinu? Ei, ei mitte et ma nüüd purjakil oleks olnud aga vatt, kuidagi mingi väsimus kontide vahel – vana juba noh). Terve järgmise päeva veetsime Signega rannas vedeledes. See oli mõnus – päike, liiv, ookean - hmmmm, kui mõnna.

Õhtul sammud jälle ööelu kaema ja seekord ma mitte koju jääma vaid ka ikka välja kaema. Päris lõbus oli ja kuskil nii nelja paiku me Signega vist koju jõudsime.



Järgmine päeva hommikul tuli kahjuks aga asjad pakkida ja taas suund Gattoni poole võtta ( sest erinevalt minust teised ka vahel tööd tegema peavad). Sai siis veel niisama puhatud, kuid siis tuli kogu oma kraam kokkupanna ja seadsime suuna Sunshine Coastile. Seekord plaan peatuda seal 4 ööd. Teele asusime 4 kesti – mina, Kontus, Taavi ja Arvo. (Signe paraku jäi koju, kuna tal jalaga väike õnnetus ja vaja laupäeval arsti juurde minna). Esimesed 2 ööd veetsime Glen Edenis, mis Noosa Headsi linnakesest natuke väljapool ja selline vaiksem kohake. Esimese õhta möödus pokkerit mängides ( ja mul ka nüüd see mäng nii enam vähem selge). Hommikul rannakraam kaenlasse ja randa, sai ka haaratud mõned õlled ja pudel kihisevat vahuveini. Hmm kui hea see vahuvein oli. Sai jälle ühe täis pika rannapäeva kirja, juba selline mõnus jume hakkas tulema, mis vahepeal kuskile, teab kuhu haihtus.






Õhtal saun, mullivann ja magama. Nii 2 ööd juba oldud küll, tuleb edasi liikuda. Sõitsime siis Noosa Headi, ja teised kes meist maha Gattonisse jäid kui ka meitega liituda tahtsid, mis seal ikka võtsime siis 6 apartmendi. Sell päeval randa ei jõudnudki, käisime poes ja juba teist korda selle tripi jooksul sai külastatud alko poodi ja suhtumine ikka kambal paigas. Kui toidu poes läheb 80$ siis see kallis aga normaalne kui alko poes arve 177$. Esimesel korral oli 191$, ning järgmisel korra, kui arve oli 177$ - aaaa, miks nii vähe, mis meil ostmata jäi. Päeval istusime rõdul jõime õlut, mängisime pokkerit ja enne teiste tulekut käisime veel saunas. Õhtuks oli meid kokku 9. Külastasime kohaliku öölokaali, mis paraku aga suht varakult kinni pandi, aga mis seal ikka, homme ka ju päev.

Järjekordne päev koos Signega rannas, hmmm mõnus. Õhtal 5 seltskond lahkus ja meie veel kui üheks ööks jäime ja järgmisel hommikul mul kui lennuk tagasi Melbourni. Ja nii mu puhkus lõppes. Esmaspäeva õhtuks olin tagasi juba Bairnsdales ja nüüd läheb elu jälle töö tähe all.
Aaa ja muide pühapäeval mul kui aasta täitub, kui oma jala siia mandrile toetasin.

Sydneys sai käidud

Saabusin siis Sydneysse neljapäeva 11:30, seljataga 10h bussisõit. Kipsti, kõpsti olid Kristjan ja Heiti mul bussi vastas. Võtsime takso ja sõitsime härrade residentsi, mis asub Kings Crossis. Väike dušš ja sammud linnapoole, et mis ikka aega raisata. Külastasime Heitiga Royal Botanica aeda,

peale mida istusime maha Ooperimaja juurde ja nautisime veini.

Vein joodud külastasime mingit galeriid, aga vat kurjam ei saanud mina sellest kunstis aru, mis seal ikka ehk näeb midagi põnevamat Austraalia muuseumis,

mõeldud tehtud. Paraku aga ei jõudnud me kogu muuseumid läbi käia, kuna paluti meil lahkuda, ei, ei mitte et me midagi oleksime seal korraldanud, vaid lihtsalt oli kell ootamatult viis saanud ja sulgemis aeg oli tulnud. Ega siis midagi, läksime poodi, natuke süüa ja natuke juua ja sammud residentsi tagasi.
Tänud Heiti maitsva õhtusöögi eest.
Järgmisel päeval veetsin päeva kauplusi külastades ja mis seal salata eks sai ka ostetud ühte koma teist. Õhtul istusime Kristjaniga kodus mina jõin veini ja Kristjan õlut sai helistatud ka Männiku teele ning vesteldud Ingridi ja Katiga, nii oma 1,5h.
Aga parasjagu siis kui mul enam veini soolikat polnud arvas Kristjan et võiks ikka mõnda pubi ka külastada. Ja nii me siis läksime kõigepealt ühte kohta, mille nime ma muidugi ei tea, mis paraku aga suleti südaööl (et tuhkatriinud õigeks ajaks ikka koju jõuaksid, muidu veel unustavad ennast sinna) ja siis tuli minna järgmisse kohta, istusime seal siis nii umbes tunnikese, Kristjan jõi endiselt õlut ja mina vett.
Minu kolmanda ja ühtlasi viimase päeva veetsime koos Kristjaniga ja ühe tema

sõbraga, kelle nimi oli Mark, jalutasime Rocksi

, istusime kohvikus, mina jõin veini ja nemad õlut. Peale seda, kui posisid olid lõpetanud oma 3 klaasi õlut liikusime edasi Oxfordi tänavale. Vahepeal külastasime ka ühte poodi, kust mul oli eelmisel päeval jäänud kott ostmata ja mida oli mul ju hirmsasti vaja. Istusime siis seal Oxfordi tänava pubis nu ma arvan, et nii kuskil kella 6st kuni 10ni. Vahepeal liitusid meiega ka Heiti ja tema sõber Adam.

Ja muidugi oli vaja Heitil ju meile rääkida, et tema kui täna vene poes käis ja hunniku pelmeene ostis ja muud head paremat ja nemad just Adamiga neid pelmeene ka sõid, apppi mul oli kõht niii, niii tühi kuna polnud ju päeva jooksul midagist kui söönud. Aga õnneks ei olnud Heiti kade ja nii seadsime kõik 5 sammud Adami poole, kus Heitike meile rõõmsalt neid pelmeene valmistas. Pelmeenid söödus ja kiiruga tuli siiski lõpuks sammud seada kodu poole, kuna olid ju veel asjadki kokku pakkimata ja äratus juba hommikul nii 4:20 ja kell hakkas lähenema juba südaööle, mis siis tähendas seda, et ainult kui 4 tundi veel oli magamise aega mulle kui jäänud.
Tänud jälle Heitile, kes mulle hommikuks takso oli tellinud. Väljas sadas vihma ja kui ma välisukse juurde jõudsin seis taksojuht vihmavarjuga uksekõrval, milline teenindus.
Kuid kallikesed Kristjan ja Heiti tänan kui meeldiva nädalalõppu eest.
Nüüd siis ma hetkel kui Gattonis ja hetkel sisustan oma aga lugemise ja filmidega.

Sügis käes, sügis käes....

Ei, ei ma ei ole kuhugi kadunud  täiesti elus ja olemas ning endiselt Bairnsdales.
Lihtsalt siin väga kui suuremaid sündmusi pole toimunud ja eks ole saanud siin ikka paljudele ka viimasel ajal helistatud ning oma jutud telefoni teel ära räägitud.
Just siin ikka mõtlesin, et ega ma suurem asi kirjutaja ole, ikka nagu rohkem lobiseda meeldib. Kohe kui teine asi, kui saab häält kuulata või nii. Paljud siin viimasel ajal ka küsinud, et varsti kui aasta täis, et kuidas lood selle koduigatsusega. Eks ta ikka vahel käib, kuid kui aus olla ega siis väga nagu pole sellist tunnet, et tahaks sinna tagasi tulla. Ikka nagu rohkem see tunne veel hetkel, et ma ei sobi antud keskkonda 
Ahh jah siin ka pühad olid ja mune värviti ja koksiti, kuid mina kui tööl olin. Käisin siis korra lõuna ajal kodus, koksisin ka pidulikult mune ja rüüpasin 2 klaasikest šampust ning tagasi tööle.
Aaa ja, et kuidas minul siis ikka selle golfi mänguga? Hmm pean kurbusega tunnistama, et lihtsalt ei ole jõudnud sellega veel algust teha. Kuid talvel siin veidi vaiksem aeg ning loodan, et saan siis ka ise aega, et seda mängu natuke harjutada
Ja plaan siin ikka natsa puhata nii aprilli lõpus. Käin korra Sydneys, et kaeda mida tarka Kristjan ja Heiti seal korda saadavad ja siis põrutan nii 2 nädalaks Gattonisse, et Signe ja Kontus ka üle vaadata.
Et sellised kui reisi plaanid. Pärast väikest puhkust aga tagasi Bairnsdalesse.
Järgmist sisse kannet võib oodata siis, kui juba Sydney suurlinna sügisest melu naudin.


Ja kena kui kevadet siit sügisest!

Eheee ja ongist juba teise aasta viisa käes :D

Hmmm, ja ongist 9 kuud täis siin mandril olemisest. Tegin siis nüüd ka oma teise aasta viisa taotluse ära, et mis sellega ikka venitada. Ja elu mul siin nagu ta on, eks ikka töö ja kodu ja siis kodu ja töö. Õhtusteks lemmikuteks on raamatud ja filmid. Ahh ei teagi enam palju filme ma olen viimasel ajal vaadanud 50 juures läks järjepidamine sassi.
Kui hästi läheb siis võib juhtuda, et märtsis satun Sydneysse Kristjanile ja Heitile külla, lähen ja lahutan natuke meelt suurlinas.
Ja üleüldse ma kui ei saa nüüd aru. Kus on need pildid mida usinasti seal klõpsutate? Eks ole onju.
Pange aga nüüd teele, mis te seal venitate. Ma saan aru, et otsite parajat ilma jne, et päike ikka paistaks, või oleks korralik tuisk. Kui kaua aga venitate võib juhtuda, et lumi sulab lihtsalt ennem ära ja parajat ilma ei tulegist :)

Veebruar …. hmmm. Teil seal Eestis külm, pakane, lumi aga meil päike kuumus ja palavaus. Teil seal talv meil siin suvi. Teil tuleb kevad ja meil tuleb sügis.

Signe ja Kontus olid paar päeva siin minu juures. Sisustasid oma aega enamasti telekat vaadates. Eks nad ole ju siin detsembri lõpust alates aina ringi rännanud ja pole puhata nii-öelda saanutki.Igal õhtul uus koht, telk püsti ja hommikul jälle telk kokku, jah eks see väsitav ole. Kuid nüüd seadsid oma suuna Queenslandi - Gattoni poole ja plaanivad sinna mõneks ajaks paigale jääda. Mina … hmmm….aga ei liigu siit Bairnsdalest veel nii pea, seega kui tahate mulle kirju ja kaarte ja pakke saata siis võite seda teha.
Aaaa …. vaatan kalendrist, et ui mingi sõbrapäev tulemas. Palavad teritused kõigile sõpradele ja eks ma ikka mõtlen teite peale, pole ma teid veel unustanud ühtki.

Üks palve. Siin olen ainult kuulnud, et Eestis ilus talv, palju lund jne. aga palun minge nüüd välja ja klõpsige mõni ilus pilt ja saatke mulle siis meili peal, te ju teate küll onjo, mis mu meili aadress on. Siis kaen pildid üle valin välja parima pildi ja võib juhtuda, et parima pildi autor väikse kingituse osaliseks võib saada.

Ja nüüd kõik koos!!!

Küll on kena kelguga
hangest alla lasta!
Oi, oi! Kelguga
hangest alla lasta!
Laial luhal säravad
jää ja lumi vastu!
Oi, oi! Säravad
jää ja lumi vastu!Lumehelbed helgivad,
puiel ehted uued!
OI, oi! Helgivad
puiel ehted uued!
Kadakatel karjamaal
seljas lumekuued!
OI, oi! Kadakatel
seljas lumekuued!
Küll on kena kelguga
hangest alla lasta!
Oi, oi! Kelguga
hangest alla lasta!

Jään siis pilte ootama :)

Ei ma ei ole kuskile kadunud. Täitsa olemas. Lihtsalt siin viimasel ajal kiire olnud.
Käisin siis siin vahepeal 2x Merimbulas, mis asub siis siit kuskil 3,5h sõidu kaugusel Sydny poole sõita. Väga ilus koht. Puhkasin, vedelesin rannas ja tundsin elust mõnu.
Viimasel nädalavahetusel käisin aga Sales laste ujumis võistlusi vaatamas, mis oli omaette kogemus. Tullakse kogu perega kaasas rannatoolid, külmikud, varjud. Seatakse oma laager basseini ääres püsti süüakse ja juuakse ning kui hästi läheb siis jälgitakse ühesilmaga ka laste ujumist. Pühapäeval oli aga üle pika aja see päev, mil oma vaba päeva veetsin kodus. Tegin ilusti plaanid, et võtan päikest ja vedelen basseinis aga loomulikult ei olnud ilmataat minuga mitte kena, väljas oli 39 kraadi sooja ja pilves, ahhh ma ütlen… õigemini ei ole lihtsalt sõnu. Aga nüüd töö tähe all aeg siin möödub ja reedel Signe ja Kontus pidid taaskord siin Bairnsdales peatuma. Neil muide reedel täitub aastake juba siin mandril olemisest.

Puhkus :)

Siin, kui puhkus oli mul 6 päeva. Mõtlesin, et mis siis ikka, ega ei ole mõtet siin Bairnsdales passida vaid peaks ikka natuke ringi vaatama. Kuna Signe ja Kontus olid kõigest mingi 500km kaugusel otsustasin nendega ühineda. Pakkisin siis kolmapäeva (06.01.10) hommikul oma kodinad ja alustasin sõitu Melbourni suunas. Kotus ja Signe olid sellel ajal Warrnamboolis. Sõitsin siis mingi 5 tunnikest ja kuskil natuke üle 400km, ning sain nendega kokku Colacis. Sealt juba sõitsime rõõmsalt koos edasi. Külastasime Triplet Fallsi juga ja seal edasi seadsime suuna Johanna Beachile. Telgid kenasti püstitatud, vahuvein kaenlasse ja päikeseloojangut, kui läksime vaatama. Ohhh küll see oli ikka ilus. Kuna otsustasime, et veedame ka järgmise öö samas paigas jätsime oma telgid ja ühe auto ning põrutasime Great Ocean Roadile, et vaadata üle kuulsamad vaatamisväärsused ( Signe ja Kontus olid seda muidugist ennem teinud juba aga nuh ega ma tahtsin ka ikka üle kaeda). Sai ära vaadatud kuulsad 12 apostlit ja Londoni sild ja nii sama veel natuke matkatud. Õhtal jälle tagasi Johanna Bachile. Järgmisel päeval sõitsime edasi Apollo Baysse, seal ööbisime karavanpargis, mis ei olnud just kõige korralikum ja 3 peale tuli maksta telkimisplatsi eest $40, aga siin hetkel puhkuste aeg ja enamus kohad rahvast pungil täis. Kuna ranniku ääres sai juba oldud küll otsustasime 4 öö veeta Elizabeth Lake juures. Et siis öö metsas. Mõnus rahulik ja vaikne oli ja järve äärde pääsemiseks tuli matkata kuskil 2km. Viimase öö veetsime aga Melbourni karavan pargis. Melbourni sõitsime mööda ranniku äärt. Väga ilus oli, kahju ainult et sõitma pidin, ei saanud seda vaadet täiega nautida vaid tuli teed jälgida. Melbournis aga läksid meite teed jälle lahku, mina sõitsin tagasi Bairnsdalesse ja nemad Phillip Islandile. Oleks tahtnud ka nendega koos minna, aga nuhh töö kutsub. Järgmisel nädalal sõidan aga Merimbulasse (2 päevaks), mis asub 300km kaugusel Sidney poole sõites. Aga sellest siis järgmine kord ;)

Aasta uus

Ja ongi juba jälle üks aasta seljataga. Hmmm tegelikult ilus number on see 2010, või mis?
Kui teil tuli see aasta lumes ja pakases siis meil meeletus palavuses, sooja oli siis päeval 38 kraadi ja öösel 28 kraadi.
Kuid mis siis vahepeal toimunud.
27.detsember tuli pererahvas Eestist tagasi ja peeti kohe samal päeval ka kõige pisema sünnipäeva.
Kohal olid pererahva kõik tuttavad ja ka Signe, Kontus ja Henri ja selleks päevaks veel siia. Pidu oli vinge. Järgmisel päeval kutsuti meid aga Paynesville kaatriga sõitma. Soovikorral sai proovida ka veelauda ja suuska, kuid otsustasime seda mitte proovida. Tegime Signega väikse sõidu banaaniga, väga lahe oli.
Kuna minul ees aga 3 vaba päeva siis otsustasin Signe, Kontuse ja Henriga paariks päevaks kaasa rändama minna. Esmaspäeva õhtul suundusime siis Salesse ööbisime ühes karavanpargis.
Järgmisel päeval liikusime aga Wilsons Promotory National pargi poole. Sellel poolsaarele sisenemine tasuline ja kõik kohad olid täis, kui mõned eraldi kohad olid siiski olemas turistidele. See koht oli võrratult ilus. Seadsime oma laagriplatsi püsti, sõime ja sammud rannapoole. Mega ilus, sinine vesi ja valge liiv. Õhtul külastasime välikino. Hommikul pakkisime jälle asjad ja otsustasime natuke ringi vaadata. Tegime väikse mataka mäkke. 3,7km oli siis rada ülesse mäkke. Ohhh ma pidin ikka vahepeal otsad andma, mega palav oli ka. Aga see vaade see oli võrratu ja seda ei ole võimalik sõnadega kirjeldada. Mäepealt paist aga üks veel ilusam rand, kui see kus eelmisel päeval käisime. Käisime vaatasime ka selle ranna siis üle. See vesi oli seal ikka sinisest sinisem ja liiv valgemast valgem ning lained … hmm vapustavad. Tegime suplused ja lahkusime poolsaarelt. Mina seadsin oma sammud tagasi Bairnsdalesse, kuid teised sõitsid edasi Melbourni. Kahju oli natuke, et pidi taaskord lahku minema aga mis teha, elu läheb edasi. Ilusat reisi neile.
Ja ongist käes aasta viimane päev. Ja mina tööl, väljas sooja 38 kraadi, ohh palav on. Sulgesin klubi 13:30, kuna lihtsalt liiga kuum. Õhtul läksin pererahvaga Paynesville ühte restorani. Sai natuke söödud ja joodud ja kui hämaraks läks toimus järvepeal ilutulestik. Väga lahe oli, eriti lahedaks tegi selle tulevärgi aga äike, mis eemalt pidevalt sähvatas. Ja nii see minu aasta uus 2010 tuli.
Ka teile kõigile ilusat aastat uut ja kui ei näe nüüd sellel aastal siis ehk aastal 2011.

Kui detsembrirutu viimne tund on möödas,
Otsast jälle algab ring
Ja kui küünlahõõgel kuusk
Ootab aastat uut,
Siis kaotsi läinud päevi sõelub hing.
Kõigil aastatel on sünnihetked öödes,
Et me usuks, näeks ja teaks-
Kell, mis kaksteist kord lööb,
Loodab nüüd ja igal ööl,
et meist hirmu ei keegi tundma peaks.

Head uut aastat! Head uut aastat teile,
Kelle sõprusest mööda minna ei saa!
Head uut aastat! Head uut aastat
Teile, keda aegade rännus kohtan ma!

Et vaid igavesti kestaks elu ime,
Lõppu poleks poolel teel…
Ja et aasta pärast taas,
Kui on jõululumed maas,
Saaks me öelda neid sõnu ikka veel:

Head uut aastat! Head uut aastat teile,
Kelle sõprusest mööda minna ei saa!
Head uut aastat! Head uut aastat
Teile, keda aegade rännus kohtan ma!
- Heldur Karmo laulusõnad