neljas nädal

Ja nagu naksti on 4 nädalat möödas. Aeg lendab siin ikka kiirelt.
Ja ega siin väga midagi muutunud ei ole. Elu ikka sama, töö ja kodu.
Esmaspäeval oli minu viimane tööpäev oliivifarmis ja teisipäevast alates töötan sibulatega ja see ei ole just kõige meeldivam. Nagu kõik teavad ei ole sibulad just minu lemmik teema. Töö iseenesest ei ole raske, tuleb vaid puhastada rohelisi sibulaid. Sibulakimbud jooksevad mööda liini ja tuleb ära võtta kõik koledad lehed jne. Töötada tuleb püsti ja kui teha seda tööd 10 tundi on ikka päris kopp ees ja jalad väsinud ning see lõhn või õigemini hais, oi kurja, vot see on alles meeletu. Mis kõige hullem, et kõik riided, keha, juuksed haisevad pärast sibula järgi ning kuna tuleb töötada paljakäsi on kätel eriliselt mõnus lõhn. Paraku on aga selle haisuga nii, et kuidagi ei taha see kätelt maha tulla. Pese oma käsi palju tahad aga ei midagi, mitte kui miski ei võtta seda haisu maha. Hommikul ärkad selle peale, et tunned meeletud sibula haisu ja ülla, ülla, kust see küll tulla võib. Oi kogemata olen käed põse alla asetanud ja sealt see meeldiv aroom tulebki. Sellel nädalal tuleb mul aga päris palju töötunde. Esmaspäeval 8h 30min. teisipäeval 10, kolmapäeval 8, neljapäeval 8h ja 15min reedel 10h ja laupäeval 3h. Selline töökas nädal. Pühapäev meil siin täna aga vihmane ja arvatavasti olen mina ainus, kes homme töötab, teised kõik siis saavad mõnusalt kodus aega veeta.
Täna lahkusid meil 2 eestlast ja 1 prantslane. Eile peeti nende lahkumispidu. Ütleme siin nii, et see ei olnud just kõigelihtsam. Hommikul mindi aga kell 11:00 suurema kambaga pubisse, kust poisid siis otse pussipeale läksid.
Kuid nii palju siis veel, et kuigi mulle väga ei meeldi neid sibulaid puhastada ja see hais seal tahab kohati tappa ei taha ma ikka veel koju tulla. Siin lõppeb töö siis kui kojutuled ja enam ei pea muretsema, kas ma selle või teise või kolmanda asja tegin ära ja ei mingit stressi, tuled koju ja lihtsalt oled. Ja kuigi see töö, mida sa teed ei pruugi sulle meeldida ning sa tead vähemalt, et saad selle eest normaalset tasu. Ning siin kohtub ka igasuguste toredate inimestega. Näiteks eelmisel nädalal sain aru kui väiklased siin ikka inimesed on, õudne. Nad elavad ainult oma väikse raami sees ja ei tea muust maailmast midagi. Mõnel on neliklassi haridust, kuid sellised direktorid, et lausa õudne. Ning sakslastest tölpadega sain ka kohtuda ning neid inimesi ei ole võimalik kirjeldada vaid neid peab nägema. Nii juhme inimesi ma ei ole oma elus veel näinud, kohe mitte kui millestki ei saa nad aru, täielikud juhmardid. Eks sai nende üle tööl ka kõvasti naerdud. Üks eesti tüdruk natuke ka filmis meie tööd ning mingi aeg saab ka neid filme näha. Kuid homme jälle töö. Õnneks lastakse aga magada ja tõusma peab alles 7:30, nii tore.