Nu mis siin siis vahepeal põnevat on toimunud, ega nagu suurt midagi. Reedel siis lõppes sellega et käisime Heitiga väljas ja pidutsesime ikka hommikuni. Laupäev läks siis magamise tähe all. Pühapäeval käisin jälle linnaga tutvumas. Esmaspäeval hmmm…. jälle linn ja õhtul käisime taaskord väljas. Teisipäeva päeval olime kodus ja õhtul käisime kinos. Kolmapäeval käisime Kristjani ja ta tuttavaga Hiina aeda vaatamas, hiina linnas, sõime sushit ja istusime kohvikus. Neljapäeval käisin jälle linnaga tutvumas. Reedel, laupäeva, pühapäeval ja esmaspäeval olin lihtsalt kodus kuna vihm ja äike ja lihtsalt ei taha sellise ilmaga välja minna. Täna käisin viimast korda üksi linnas jalutamas ja tegin veel mõned sisseostud. Homme hommikul kell 10:05 lahkub minu lennuk Sydneys ja kell 11:40 maandun Melbournis. Siis on mul mõned tunnid aega, et jõuda rongijaama. Kell 18:25 lahkub rong Melbournist ja kell 22:02 peaksin olema Bairnsdales. Sellest kohast peaks saama minu kodu järgmiseks 6 kuuks.
Aaaa ja pühapäeval tuli mul esimest korda pisike kodu igatsus. Kuulasin Jaan Tätte ja Marko Matvere plaati ja nu lihtsalt läksid laulu sõnad hinge.
Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab.
Hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidet minu saabumise sadam.

Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb.

Uusi sõpru, usun, veel leian tollel võõral teel.
Aga mäletate, kuidas jõime viina.
Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel
võis meid pikaks õhtuks unustusse viia.

Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb.
Kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb?