Reedel lahkusid siit Laidleys järjekordselt 2 eestlast – Kontus ja Signe. Otsustasid siis minna natukeseks puhkama ja avastada Austraaliat. Kena puhkust neile. Viimasel nädalavahetusel oli 3 vaba päeva kuna esmaspäeval neil oli siin mingi rahvuspüha. Tänane tööpäev oli aga kõigest 2,5h pikkune ja nii pidi terve see nädal olema, kuid eks näis, kuna siin ei tea kunagi, mis järgmine päev tegelikult endaga kaasa tuua võib. Laupäeval külastasin aga 2 taivani tüdrukuga ja ühe korea poisiga Toowoombat. Pühapäeval toimus meil väike istumine basseini ääres, mis kujunes lõppuks päris toredaks peoks pärast seda, kui hosteli perenaine otsustas oma viskid välja tuua ja meiega basseini ääres ühineda. Ja nii see elu vaikselt läheb. Hea on aga see, et iga päevaga läheb siin aina soojemaks ja soojemaks, kui tahate tead, mis ilm mul siin parasjagu on leiate selle aadressilt http://www.queenslandholidays.com.au/destinations/brisbane/places-to-visit/laidley/weather.cfm või http://www.weather.com.au/qld/laidley ja nagu näha erinevad saidid näitavad täiesti erinevat ilma.

Ja lisasin siis ka nüüd natuke pilte juurde.

Et siis vahe märkus, täna täitub täpselt 10 nädalat sellest kui esimest korda oma jala Austraalia mandrile toetasin :)Olge siis seal kaugel ( 16000km linnu lennult kuskil kaugus Eesti ja Austraalia vahel) kõik mõnusad.

Mis siis põnevat vahepeal juhtunud on? Kui aus olla siis ega midagi väga erilist nagu polegist. Reedel lahkusid Kuked (Alvar ja Veronika). Neljapäeval tegime siis väikse lõkke ja kess jõi õlut, kess jõi veini. Istung kestis kuskil üheni. Reede ja neljapäev olid vabad päevad. Üle pikka aja sai puhatud. Neljapäeval käisime Signe ja Kontusega Gattonis ja reedel Ipswichis – sealt lähistelt ostsin ka endale fotoka. Minu esimene päris oma fotokas Canon Ixus 80IS. Nüüd saan kõvasti pilte teha (mida siis katsun ka teitega jagada). Laupäeval külastasime Toowoobat- eelmisel pühapäeval külastasime ka seada linnakest. See peaks olema Austraalia sisemaal suuruselt teine linn ja asub meist kuskil 60km kaugusel. Pühapäeval käisime Japanese Gardenis ja Picnic Pointis – panen ka pildid nendest kohtadest üks päev ülesse, väga ilusad olid. Laupäeval käisime kaubandus keskuses ja tegime mõned väiksed sisseostud. Aga nii see aeg siin lendab ja läheb. Juba on august ja siin oldud üle 2 kuu. Kuid teil seal Eestis varsti suur kontsert tulemas. Madonna – oi kuidas ma tahaks ka sinna tulla, kuid jah eks sai ju oma pilet maha müüdud ja eks siis mõni teine kord, mis seal ikka. Ega see lendamine sinna on liiga pikk ja kuna siia lend näitas, et 32 tunni jooksul suutsin lennukis magada kõigest 4 tundi siis jätan vist seekord selle lendamise vahele. Aga jah varsti saate siis pilte ka näha mida oma uuuuuuueeee fotokaga ise teen.

Täna sain kätte oma esimese pakikese Eestist. Õigemini oli see kirjapakk. Tuli siia täpselt nädalaega.
Sisuks oli Kalevi šokolaad, kreem, nohutabletid, villased sokid, randme soojendajad ja pudel ViruValge viina. Eks see natuke kummaline ole, et siia soojale maale saadetakse villaseid sokke ja randme soojendajaid, kuid ega siin nüüd siis nii soe ka hetkel ei ole, talv ju ikkagist ja päeval siis sooja kuskil 20 ja õhtul 6 äkkitsi kuskil. Tore selle pakki saamise juures on aga see, et täna just mul õeraasul sünnipäev, kuid see kord ei lähe mina talle pakkiga külla, vaid selle puhul sain hoopis ise pakki. Õnnitlused siis Aedale. Ja tervitused kõigile teistele.

Nüüd siis juba 8 nädalat selja taga. Elu läheb ikka siin väga kiirelt. Endiselt siis töötan sibulafarmis ja ei mingeid muutusi. Plaanis siis praegu sellised, et arvatavasti olen siin kuskil septembri lõppuni ja selleks ajaks on kõik selleks tehtud, et taodelda 2 aasta viisat. Inimesi on siin hostelis hetkel alles 21 ja esmaspäeval lahkub veel 3 inimest, ühesõnaga jääb siia alles väga vähe inimesi. Kuid alates augustis hakkab siin uus hooaeg ja siis peaks siia inimesi juurde tulema. Elu on siin siis hetkel vaikne ja tasane. Kõik käivad tööl ja õhtuti minnakse varakult magama. Hilisemad lähevad siin magama kuskil kümne paiku, kuna äratus on kõigil kuskil 5-6 ajal. Ilmast nii palju, et siin on kohutavalt külm (nagu Eesti suvi) päeval kuskil 21-25 (vahest ka 16), kuid öösel kuskil 6-9. Aga kuna tubades siin kütet pole siis öösel on ikka väga külm magada, magad kahe tekkiga, ainult nina patsatab vaevu välja, kuid ikkagist on külm. Kuid on lootust juba, et läheb soojemaks. Ükspäev olin tööl seljas 3 pluusi, pusa ja jope ning ikkagi oli nagu külm, kurjam Eestis ei ole talvelgi niipalju seljas ( nu aga, kui tuleb töötada niiskuse sees siis on see natuke teine asi vist).
Mis siis veel uut ja põnevat. Eile oli meil pisike ära saatmise pidu, istusime ümber lõkke ja tarvitasime natuke alkohoolset kraami.
Kuid endiselt eluga rahul ja kõik kontrolli all. Kodu igatsust ei ole veel tulnud ja tundub nagu oleks alles sealt lahkunud, kuid tuleb välja, et nagu juba 2 kuud saab siin oldud. Aeg lendab ikka väga kiiresti ei tea kuhu ta siin siis niimoodi rutta. Ei tea kas ajal on kuskile kiire või, või mis värk on? Aaa ja ühest asjandusest ei saa ma nagu üldse aru. KUS ON NEED PAKKID EESTIST, MUSAT LEIVAGA, OOTAN JA OOTAN AGA EI MISKIT, IKKA PEAN SEDA VALGET SAIA SIIN NÄRMIA. ARU MA EI VÕI. Aga kui juba saatma hakkate siis paluks Vana Tallinnat ja eesti filme ka, heeringat tahaks ka. Ja muide leidsime siin ühe poe, kust saab osta sprotte, küll jah Läti omad aga ajavad selle asja ära.
Aga jään siis pakke ootama.

Kuus töönädalat tänaseks seljataga ja seitsmes nädal poolepeal.
Kuid õnneks oli vähemalt laupäev sellel nädalal vaba ja pühapäeval käisime Brissis hosteli rahvaga natuke ostlemas. Sai siis ka üle pikka aja linna näha, päris tore oli ja selline maaka tunne tuli (maakas suurlinnas), kuna pole ju siit maalt vahepeal välja saanud.
Neljapäevast alates aga võeti meil ära internet. Põhjus selles, et mõni siin laadis netist mingeid väga mahukaid faile, filme või mis iganes endale ja selle tulemusena peavad siis kõik teised siin kannatama. Aga nüüdseks siis net ilusti tagasi ja saab jälle inimestega suhelda.
Ja üks hea uudis on see, et siis nüüd sain endale omaette toakese (kuid, kui kauaks seda ei tea). Päris tore on üksi toas olla peale 6 nädalat. Ja ega siin midagi väga muutund vahepeal nagu polegi. Ikka hommikul tööle siis koju, kokad natuke midagi ja siis magama ning jälle hommikul varakult ülesse.
Ja nende sibulatega siis nüüd selline asi, et kui algul ei kannatanud seda sibulahaisu kohe kuidagi siis nüüdseks olen selle haisu suhtes kuidagi immuunseks muutunud ja ei tunne seda enam üldse.
Ja nagust polegistki midagist rohkem.

Ohh, juba olengist siin mandril peatunud natuke üle kuu.
Viimasel nädalal on aga siit hostelist lahkunud 4 eestlast.
Eelmisel laupäeval lahkus 2 eesti kutti (Marvin ja Indrek), kes võtsid kaasa ka ühe prantsuse poisi.
Täna lahkusid aga Martin ja Kätrin –eestlased siis ja veel üks saksa tüdruk ja šoti poiss. Meid eestlasi siin nüüd siin kokku 7- mina, Signe, Kontus, Kukkede pere, Enn, Marko.
Tänasest aga elan koos uuetoanaabriga ( üks aasia tüdruk). Sellised muutused on siis meil siin vahepeal toimunud. Töötan aga endiselt sibulafarmis. Hetkel seal aga kõrghooaeg ja töötan esmaspäevast-laupäevani. Siit hostelist käivad minuga seal veel tööl hetkel Signe ja Marko, ning 2 aasia tüdrukut, 1 šoti ja 1 prantsuse poiss, nemad töötavad teisipäevast-laupäevani.
Eelmisel nädalal siin tegin ka lõppuks oma pangakonto (ise ja täiesti üksi käisin pangas) ja selleks võtsin kolmapäevase päeva endal vabaks, kuna lihtsalt peale tööd kuidagi ei jõua sinna ja laupäeval ning pühapäeval siin sellised asutused ei armasta tööta. Aga teisipäeval peaks siis sinna uuele kontole natuke suurem summa rahakest laekuma ( ehk siis 2 nädala palk sibulafarmist).
Aaa ja eks ikka pidasime väikestviisi Jaani ikka ka.
Istusime kõik mõnusalt ümber lõkke ning grillisime lihakest lõkkel.
Eks nüüd siis lisasin siin mõned pildikesed ka sellest elukesest.

neljas nädal

Ja nagu naksti on 4 nädalat möödas. Aeg lendab siin ikka kiirelt.
Ja ega siin väga midagi muutunud ei ole. Elu ikka sama, töö ja kodu.
Esmaspäeval oli minu viimane tööpäev oliivifarmis ja teisipäevast alates töötan sibulatega ja see ei ole just kõige meeldivam. Nagu kõik teavad ei ole sibulad just minu lemmik teema. Töö iseenesest ei ole raske, tuleb vaid puhastada rohelisi sibulaid. Sibulakimbud jooksevad mööda liini ja tuleb ära võtta kõik koledad lehed jne. Töötada tuleb püsti ja kui teha seda tööd 10 tundi on ikka päris kopp ees ja jalad väsinud ning see lõhn või õigemini hais, oi kurja, vot see on alles meeletu. Mis kõige hullem, et kõik riided, keha, juuksed haisevad pärast sibula järgi ning kuna tuleb töötada paljakäsi on kätel eriliselt mõnus lõhn. Paraku on aga selle haisuga nii, et kuidagi ei taha see kätelt maha tulla. Pese oma käsi palju tahad aga ei midagi, mitte kui miski ei võtta seda haisu maha. Hommikul ärkad selle peale, et tunned meeletud sibula haisu ja ülla, ülla, kust see küll tulla võib. Oi kogemata olen käed põse alla asetanud ja sealt see meeldiv aroom tulebki. Sellel nädalal tuleb mul aga päris palju töötunde. Esmaspäeval 8h 30min. teisipäeval 10, kolmapäeval 8, neljapäeval 8h ja 15min reedel 10h ja laupäeval 3h. Selline töökas nädal. Pühapäev meil siin täna aga vihmane ja arvatavasti olen mina ainus, kes homme töötab, teised kõik siis saavad mõnusalt kodus aega veeta.
Täna lahkusid meil 2 eestlast ja 1 prantslane. Eile peeti nende lahkumispidu. Ütleme siin nii, et see ei olnud just kõigelihtsam. Hommikul mindi aga kell 11:00 suurema kambaga pubisse, kust poisid siis otse pussipeale läksid.
Kuid nii palju siis veel, et kuigi mulle väga ei meeldi neid sibulaid puhastada ja see hais seal tahab kohati tappa ei taha ma ikka veel koju tulla. Siin lõppeb töö siis kui kojutuled ja enam ei pea muretsema, kas ma selle või teise või kolmanda asja tegin ära ja ei mingit stressi, tuled koju ja lihtsalt oled. Ja kuigi see töö, mida sa teed ei pruugi sulle meeldida ning sa tead vähemalt, et saad selle eest normaalset tasu. Ning siin kohtub ka igasuguste toredate inimestega. Näiteks eelmisel nädalal sain aru kui väiklased siin ikka inimesed on, õudne. Nad elavad ainult oma väikse raami sees ja ei tea muust maailmast midagi. Mõnel on neliklassi haridust, kuid sellised direktorid, et lausa õudne. Ning sakslastest tölpadega sain ka kohtuda ning neid inimesi ei ole võimalik kirjeldada vaid neid peab nägema. Nii juhme inimesi ma ei ole oma elus veel näinud, kohe mitte kui millestki ei saa nad aru, täielikud juhmardid. Eks sai nende üle tööl ka kõvasti naerdud. Üks eesti tüdruk natuke ka filmis meie tööd ning mingi aeg saab ka neid filme näha. Kuid homme jälle töö. Õnneks lastakse aga magada ja tõusma peab alles 7:30, nii tore.

Kolmas nädal

Aeg lendab ikka siin väga kiirel. Nagu viuhti on juba 3 nädalat seljataga.
Mis põnevat siis vahepeal ka toimunud.
Laupäeval käisime Signe ja Kontusega Gattonis väikseid sisseoste tegema.
Pühapäev? Ei teinud vist midagi väga eralist, sai nii sama logeletud. Esmaspäev oli vaba ja taas sai lihtsalt oldud ja telekat vaadatud. Esmapäeval tuli siin ühelt kanalilt Seksi ja Linna maraton ja enamus päevast sai seda siis vaadatud. Teisipäev, kolmapäev, neljapäev ja reede nagu ikka tööl ja endiselt siis oliivifarmis sai kõblatud. Reedel tegime veitsa lühema päeva, kuna õhtul kutsus meid enda juurde külla Norelle, kes siis meie töödejuhataja oliivifarmis. Tädi väga tore ja lahe.
Käisime siis suurema seltskonnaga tema juures. Nägin seal esimest korda ka kängurusid – sellised päris lähedad tegelased. Samuti olid seal peale meie ka mõned teised selle farmi töötajad. Sööki oli meeletult – grillliha, vorsti, salatit jne. Tehti lõket ja siis rääkisime ka oma jaanipäeva traditsioonist, kus hüpatakse üle lõkke, selle trikki proovisid siis ka itaalia poisid ära. Lühidalt - päris tore ja lõbus õhtu oli.
Aga teile kadedatele siis nii palju, et kui arvate, et siin mõnus suvi siis paraku jah.
Päeval on mõnusalt soe ja päike ja päiksekäes kohati isegi väga, väga palav aga….
Kui tuleb õhtu ja päike loojub aiiiii, kui külmaks läheb. Eile õhtul istusin elutoas seljas joppe, käes kindad ja ümber veel tekk, kuid ikka külmavõitu (nimelt siin majas selline asjandus nagu kütte puudub, kuid õnneks tuba, kus magan on enamvähem, kuna päeva päike kütab päris soojaks). Et soe ikka sisse saada sai meisterdatud siin ühte joogikest, mida üks eestlane õpetas – võtta tuleb 2 suuremat sidruniviilu, lisada 3 supilusikat suhkrut. Sidrun ja suhkur ära tampida, valada peale kange kuum musttee ja siis selline suurem sorts viina – päris soojaks teeb seest :). Proovige, kui teil talv sinna kanti taas jõuab.

Teine nädal

Nüüdseks on siis Austraalias oldud 2 nädalat.
Mida põnevat siis viimasel nädalal olen teinud. Hmmm…
Laupäeval tahtsime Signega minna väiksele poetuurile, kuid selgus, et miski püha ja kõik poed juba 11:30, kui kinni pandud. Egas siis midagi kõmpisime koju tagasi puhkasime niisama (sain ka oma esimese palga, mis olin teeninud tomateid korjates). Õhtul tegime väiksed moijtod ja vaatasime Siin me oleme. Filmi võtsin siis kodust kaasa ja nagu arvata oli ei saanud peale eestlaste sellest filmist midagi aru (kuigi olid inglise keelsed supakad). Pühapäev möödus samuti puhkamise alla ja vaatasime filmi Mehed ei nuta. Ja pühapäeval algas meil siin ametlikult talv  . Esmaspäeval ma tööl ei käinud, kuigi oleksin pidanud minema tomateid korjama. Tundsin, et olen siiski väsinud ja endiselt pole veel päriselt nagu maandunud ( selline tuikumine käib aeg ajalt nagu), et võtan veel ühe päeva vabaks ja puhkan korralikult välja. Esmaspäeval magasin mõnuga kuskil üheni päeval ( muide magama läksin pühapäeval kuskil kümne paiku) ja nii mõnus puhanud tunne oli lõpuks. Esmapäeval sain kätte ka oma TFN numbri ja nüüd saan siis ametlikult töötada. Teisipäeval , kolmapäeval, neljapäeval ja reedel käisin oliivifarmis tööl. Hommikuti 4:45 äratus, 6:30 algab töö ja 15:30 lõppeb , kuskil pool natsa peale nelja kodus, pesema, söök ja kaheksa või üheksa ajal magama ( sellised näevad siis välja tööpäevad). Kolmapäeval sain ka oma esimese nädala palga, mis olin teeninud siis oliivifarmis. Kuid nüüd siis meil tulemas pikem nädalalõpp, kuna esmaspäeval siin riigipüha ja siis vabapäev  .