Juba 3 nädalat olen olnud siin Bairnsdales, aeg lendab ikka väga kiirelt. Ega siin midagi väga kirjutada polegi, kuskil 4 päeva nädalas käin tööl ja siis 3 päeva vabad. Golfi mänguga pole veel ise jõudnud aga tutvust teha, kuid katsun ikka selle vea mingi aeg parandada. Kuid mida ma siis õigupoolest seal golfi klubis teen? Seda on paljud minult küsinud. Nu, kui lähen hommikul tööle siis avan klubi, müün klientidele karastusjooke ja kohvi ja siis laenutan vajadusel golfi varustust ja eks siis tuleb minule ka tasuda väljaku kasutamise eest. Õhtul koristan kõik ilusti kenasti ära ja nii lihtne see kõik ongist. Aaa ja muide, kui Eestis on golfimäng suhteliselt kallis lõbu siis siin on see aga suhteliselt odav. Näiteks, kui Eestis on kuskil 9 auguga rada 500.- eeku siis siin on 10$ e. kuskil 96.- eeku. Sellised on siis hinnavahed.
Aga alates sellest neljapäevast lähen kooli . Nimelt lähen õppima inglise keelt East Gippsland Community Collegesse, kel huvi saab tutvuda – www.cceg.vic.edu.au . Loodan siis seal oma inglise keele korralikult selgeks õppida.
teisipäev, 27. oktoober 2009
reede, 16. oktoober 2009
Nädalaega siin Bairnsdales on läinud nagu lennates. Töötan siis golfiklubis http://goosegullygolf.com.au/default.htm. Tööl olen olnud hetkel 3 päeva - laupäeval, esmaspäeval ja teisipäeval. Ilmad on siin hetkel nagu eesti suvi. Kuskil 18 kraadi sooja ja pidevalt sajab, kuid esmaspäevast alates lubab ikka ilusamat ilma, kuna siiski peaks varsti suvi algama. Ja eks katsun lähiajal mõned pildidki ülesse panna.
neljapäev, 8. oktoober 2009
Kohal Bairnsdales.
Sydneyst Melborni jõudsin ilusti kuigi oli väike viivitus lennukiga, mis siis hilines tunnikese võrra.
Lennujaamast sõitis buss otse rongijaama ja rongijaamas oli mul Bairnsdale rongini aega 5 tund.
Kuid aeg läks lennates ja ja juba väljuski rong Brainsdalesse. Rongi sõit kestis 3,5h ja rongijaamas oli mul vastas Aivar. Seega läks kõik ilusti ja õnnelikult ja tervelt olen kohal.
Sydneyst Melborni jõudsin ilusti kuigi oli väike viivitus lennukiga, mis siis hilines tunnikese võrra.
Lennujaamast sõitis buss otse rongijaama ja rongijaamas oli mul Bairnsdale rongini aega 5 tund.
Kuid aeg läks lennates ja ja juba väljuski rong Brainsdalesse. Rongi sõit kestis 3,5h ja rongijaamas oli mul vastas Aivar. Seega läks kõik ilusti ja õnnelikult ja tervelt olen kohal.
teisipäev, 6. oktoober 2009
Nu mis siin siis vahepeal põnevat on toimunud, ega nagu suurt midagi. Reedel siis lõppes sellega et käisime Heitiga väljas ja pidutsesime ikka hommikuni. Laupäev läks siis magamise tähe all. Pühapäeval käisin jälle linnaga tutvumas. Esmaspäeval hmmm…. jälle linn ja õhtul käisime taaskord väljas. Teisipäeva päeval olime kodus ja õhtul käisime kinos. Kolmapäeval käisime Kristjani ja ta tuttavaga Hiina aeda vaatamas, hiina linnas, sõime sushit ja istusime kohvikus. Neljapäeval käisin jälle linnaga tutvumas. Reedel, laupäeva, pühapäeval ja esmaspäeval olin lihtsalt kodus kuna vihm ja äike ja lihtsalt ei taha sellise ilmaga välja minna. Täna käisin viimast korda üksi linnas jalutamas ja tegin veel mõned sisseostud. Homme hommikul kell 10:05 lahkub minu lennuk Sydneys ja kell 11:40 maandun Melbournis. Siis on mul mõned tunnid aega, et jõuda rongijaama. Kell 18:25 lahkub rong Melbournist ja kell 22:02 peaksin olema Bairnsdales. Sellest kohast peaks saama minu kodu järgmiseks 6 kuuks.
Aaaa ja pühapäeval tuli mul esimest korda pisike kodu igatsus. Kuulasin Jaan Tätte ja Marko Matvere plaati ja nu lihtsalt läksid laulu sõnad hinge.
Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab.
Hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidet minu saabumise sadam.
Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb.
Uusi sõpru, usun, veel leian tollel võõral teel.
Aga mäletate, kuidas jõime viina.
Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel
võis meid pikaks õhtuks unustusse viia.
Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb.
Kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb?
Aaaa ja pühapäeval tuli mul esimest korda pisike kodu igatsus. Kuulasin Jaan Tätte ja Marko Matvere plaati ja nu lihtsalt läksid laulu sõnad hinge.
Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab.
Hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidet minu saabumise sadam.
Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb.
Uusi sõpru, usun, veel leian tollel võõral teel.
Aga mäletate, kuidas jõime viina.
Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel
võis meid pikaks õhtuks unustusse viia.
Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb.
Kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb?
reede, 25. september 2009
Neljas päev
Tänane päev oli väga väsitav ja pikk. Kella ühest seadsin sammud Rocksi linnaossa, mis on siis Sydney vanim. Jalutasin seal veidike ja ringi ja mõtlesin et ikka sadama sillal tuleb ka ära käija, mõeldud tehtud. Ei ületanud aga silda tervenisti vaid jalutasin poolele maale ja tagasi. Sillalt seadsin sammud aga Opera Hause juurde. Istusin mõnda aega maja juures ja puhkasin jalga. Kuid kuna eelmisel korral ei õnnestunud mul päikeseloojanguajal majast pilti saada seadsin sammud jälle vastas kaldale, et ikka loojanguajal see pilt kätte saada. Pildid tehtud jalutasin mööda George tänavat Victoria Buildingu juurde, kus asub Town Halli rongi peatus. 2 peatust rongiga ja kodus, kuid täna reede ja eks näis mis õhta veel toob.
Kolmas päev Sydneys
Kolmandal päeval võtsin jalutuskäigu kodust linna ja otsustasin teha mõned sisseostud.
Ostsin endale mõned riideesemed ja seadsin sammud kodu poole tagasi. Õhtul valmistasin Kristjanile ja Heitile pastarooga, kuid Kristjan jõudis paraku hiljem koju ja meie 2 näljast mitte ei jaksand tema tulekut oodata ja õhtustasime kahekesi.
Ostsin endale mõned riideesemed ja seadsin sammud kodu poole tagasi. Õhtul valmistasin Kristjanile ja Heitile pastarooga, kuid Kristjan jõudis paraku hiljem koju ja meie 2 näljast mitte ei jaksand tema tulekut oodata ja õhtustasime kahekesi.
Teine päev Sydneys
Hommikul läksime koos Heiti ja Kristjaniga taaskord ühte korterit vaatama.
Enne vaatama minemist liitus meie ka Kristjani sõber Andreas. Istusime natuke aega kohvikus ja siis läksime korterit vaatama (ei sobinud jälle). Peale korteri vaatamist seadis Heiti sammud tööjuurde ja meile läksime taaskord kohvi jooma. Natuke aega istutus seadsime sammud Oxfordi tänaval asuvasse eesti kohvikusse, kus töötavad siis eestlased. Istusime seal veidike aega ja peale seda läks Kristjan kokkusaamisele Vogue fotograafika. Mina aga jäin üksi linna avastama. Jalutasin Queen Victoria Buildingu juurest Circular kaile ja üritasin saada Opera Hausest päikeseloojanguajal pilti, kuid jäin tiba hiljaks. Jalutasin siis linna tagasi ja sõitsin rongiga koju.
Enne vaatama minemist liitus meie ka Kristjani sõber Andreas. Istusime natuke aega kohvikus ja siis läksime korterit vaatama (ei sobinud jälle). Peale korteri vaatamist seadis Heiti sammud tööjuurde ja meile läksime taaskord kohvi jooma. Natuke aega istutus seadsime sammud Oxfordi tänaval asuvasse eesti kohvikusse, kus töötavad siis eestlased. Istusime seal veidike aega ja peale seda läks Kristjan kokkusaamisele Vogue fotograafika. Mina aga jäin üksi linna avastama. Jalutasin Queen Victoria Buildingu juurest Circular kaile ja üritasin saada Opera Hausest päikeseloojanguajal pilti, kuid jäin tiba hiljaks. Jalutasin siis linna tagasi ja sõitsin rongiga koju.
Esimene päev Sydneys
Jõudsin siis Sydneysse esmapäeva õhtul. Ilusti kenasti oli Kristjan lennujaamas vastus. Kristjani ja Heiti juurde jõudes põrutasime kohe lähedal asuvasse pubisse sööma ja sealt edasi järgmisse kohta õlut jooma. Ja nii see päev otsa saigi.
Teisipäev oli aga väga tihe, tihe päev. Hommikul käisime Kristjani ja Heitiga ühte korterit vaatamas. Pärast seda läks Kristjan tööle ja mina ja Heiti läksime Mareti juurde pannkooke sööma. Istusime seal mingi tunnikese ja siis lippasime edasi linnapeale. Ostsime väikse kingituse ja läksime külla järgmisele eestlasele Poliinale, kes siis Sydneys elanud 8 aastat. Poliina valmistas meile pelmeene ja kui kõhud täis sõitsime linna tagasi. Sõitsime rongiga Circular kai äärde, kust näeb nii Sydney Opera Hause, kui ka Sydney Harbour silda. Päev oli läinud kiirelt ja kell oli juba kuus läbi, kuid oli veel plaan minna kinno. Heiti jutu järgi oli sinna kuskil 20min. normaalse kõnniga. Kuid üllatus, üllatus teele asudes hakkas mõnusalt vihmakest sadama ( nu mitte just mõnusalt vait ikka korralik paduvihm). Kinno jõudsime kuskil 10min. peale seitset, kuid siiski õigel ajal täpselt enne filmi algust ja ei saa mainimata jätta, et kohale jõudes olime mõlemad ikka ligumärjad. Peale kino käisime korra kodus ja siis läksime Heiti tuttavale Brucele külla, kus jõime paarklaasi veini ja koju jõudsime lõpuks kuskil poole ühe ajal.
Selline tihe, tihe oli siis minu põhimõtteliselt esimene Sydney päev.
Teisipäev oli aga väga tihe, tihe päev. Hommikul käisime Kristjani ja Heitiga ühte korterit vaatamas. Pärast seda läks Kristjan tööle ja mina ja Heiti läksime Mareti juurde pannkooke sööma. Istusime seal mingi tunnikese ja siis lippasime edasi linnapeale. Ostsime väikse kingituse ja läksime külla järgmisele eestlasele Poliinale, kes siis Sydneys elanud 8 aastat. Poliina valmistas meile pelmeene ja kui kõhud täis sõitsime linna tagasi. Sõitsime rongiga Circular kai äärde, kust näeb nii Sydney Opera Hause, kui ka Sydney Harbour silda. Päev oli läinud kiirelt ja kell oli juba kuus läbi, kuid oli veel plaan minna kinno. Heiti jutu järgi oli sinna kuskil 20min. normaalse kõnniga. Kuid üllatus, üllatus teele asudes hakkas mõnusalt vihmakest sadama ( nu mitte just mõnusalt vait ikka korralik paduvihm). Kinno jõudsime kuskil 10min. peale seitset, kuid siiski õigel ajal täpselt enne filmi algust ja ei saa mainimata jätta, et kohale jõudes olime mõlemad ikka ligumärjad. Peale kino käisime korra kodus ja siis läksime Heiti tuttavale Brucele külla, kus jõime paarklaasi veini ja koju jõudsime lõpuks kuskil poole ühe ajal.
Selline tihe, tihe oli siis minu põhimõtteliselt esimene Sydney päev.
pühapäev, 20. september 2009
Viimast päeva Laidleys
Täna on siis minu viimane päev Laidleys.
Homme kell 16:55 maandun Sidneys, ehee suurlinn ootab mind.
Aga mis siis vahepeal põnevat, hmmmm ega nagu suur midagi. 2 nädalat tagasi tulid siia Signe ja Kontus tagasi. Eelmisel nädalavahetusel käisime aga Brisbanis ilutulestikušõud vaatamas, kus siis 30 minuti jooksul lasti mõnusakt raha taeva poole. Väga lahe üritus oli.
Ja üllatus, üllatus oma viimased 2 nädalat ei olegi ma töötanud sibulafarmis vaid hoopis lillefarmis, kus siis tuli erinevatele lillepotidele panna külge silte ( põhiliselt jasmiinidele), siis veel natuke istutasime ümber mingeid lillekesi, pakkisime kastidesse erinevaid lillekesi ja puhastasime jasmiine (kuivanud õied siis tuli ära noppida).
Eilne päev toimus aga söömise tähe all. Lõunaks valmistasid taivanlased taivanitoitu ja õhtul pakkusin mina natuke šašlõkki ( tänud Signele ja Kontusele, kes liha valmis küpsetasid).
Täna pakkisin kokku ma seljakotti ja uus etapp Austraalias võib alata.
Homme kell 16:55 maandun Sidneys, ehee suurlinn ootab mind.
Aga mis siis vahepeal põnevat, hmmmm ega nagu suur midagi. 2 nädalat tagasi tulid siia Signe ja Kontus tagasi. Eelmisel nädalavahetusel käisime aga Brisbanis ilutulestikušõud vaatamas, kus siis 30 minuti jooksul lasti mõnusakt raha taeva poole. Väga lahe üritus oli.
Ja üllatus, üllatus oma viimased 2 nädalat ei olegi ma töötanud sibulafarmis vaid hoopis lillefarmis, kus siis tuli erinevatele lillepotidele panna külge silte ( põhiliselt jasmiinidele), siis veel natuke istutasime ümber mingeid lillekesi, pakkisime kastidesse erinevaid lillekesi ja puhastasime jasmiine (kuivanud õied siis tuli ära noppida).
Eilne päev toimus aga söömise tähe all. Lõunaks valmistasid taivanlased taivanitoitu ja õhtul pakkusin mina natuke šašlõkki ( tänud Signele ja Kontusele, kes liha valmis küpsetasid).
Täna pakkisin kokku ma seljakotti ja uus etapp Austraalias võib alata.
kolmapäev, 2. september 2009
Ohh kooliaeg, ohh kooliaeg millal sina tuled
Mul on valmis juba pliiatsid ja …..
Et siis kaugel Eestis algamas uus kooliaasta.
Aga meil siin lähenemas suvi ja selle lähenemist on tunda juba iga päev.
Hetkel on siin päeval kuskil 30 soojakraadi ja õhtul nii 20 kraadi ümber. Vahel on ikka ka külmem ka aga nu üldiselt on siin ikka juba soe ja läheb veel soojemaks.
Töötan endiselt siis seal sibulas. Eelmisel nädalal 2 päevakest töötasin mujal ja minu töö seisnes siis selles, et pidin kirsstomati potidele silte külge panema. Töö oli lihtne ja aeg läks suhteliselt kiirelt.
Nädalavahetusel oli meil siin järjekordselt pisike pidu, kuna 2 inimest taaskord lahkusid (Emili ja Adma). Taiwanlased valmistasid selle puhul väikse õhtusöögi, mis koosnes siis ainult Taivani toitudest. Kana ( vürtsikas kana – mis ei olnud nagu vürtsikas minu arust ja kana ingveriga), riis ja siis hiinakapsas – sellest ma ei saanudki lõppuni aru, kuidas nad seda valmistasid ja siis kana-seene supp ( mis oli suhteliselt maitsetu). Pühapäeval käisin aga Emiliga Gold Coastil. Hommikul sõitsime Palm Beachile, mis on väga ilus – istusime seal kuskil tunnikese ja nautisime merekohinat. Te ei kujuta ette milline rõõm oli näha merd pärast kolme kuud, see oli võrratu. Sealt edasi sõitsime Surfers Paradise. See oli samuti väga ilus koht. Õhtu lõpetasime loomulikult taiwani restoranis, mis asus ma ei tea täpselt kus aga kuskil 100km enne kodu. Tegemist oli mingi asiaatide linnaosaga. Peale enda nägin seal vist veel 5 inimest, kes ei olnud aasiast. Aga toit oli hea.
Ja uuemad uudised siis veel sellised, et lahkun siit Laidleyst 21 september. Esmalt lähen 2 nädalaks Sydneysse puhkama ja siis liigun seal edasi Brainsdalesse. Ehh ma juba ootan milas Sydneys olen, eks siin Laidlys ole juba üle 3 kuu oldud ka ja neid sibulaid puhastatud.
Mul on valmis juba pliiatsid ja …..
Et siis kaugel Eestis algamas uus kooliaasta.
Aga meil siin lähenemas suvi ja selle lähenemist on tunda juba iga päev.
Hetkel on siin päeval kuskil 30 soojakraadi ja õhtul nii 20 kraadi ümber. Vahel on ikka ka külmem ka aga nu üldiselt on siin ikka juba soe ja läheb veel soojemaks.
Töötan endiselt siis seal sibulas. Eelmisel nädalal 2 päevakest töötasin mujal ja minu töö seisnes siis selles, et pidin kirsstomati potidele silte külge panema. Töö oli lihtne ja aeg läks suhteliselt kiirelt.
Nädalavahetusel oli meil siin järjekordselt pisike pidu, kuna 2 inimest taaskord lahkusid (Emili ja Adma). Taiwanlased valmistasid selle puhul väikse õhtusöögi, mis koosnes siis ainult Taivani toitudest. Kana ( vürtsikas kana – mis ei olnud nagu vürtsikas minu arust ja kana ingveriga), riis ja siis hiinakapsas – sellest ma ei saanudki lõppuni aru, kuidas nad seda valmistasid ja siis kana-seene supp ( mis oli suhteliselt maitsetu). Pühapäeval käisin aga Emiliga Gold Coastil. Hommikul sõitsime Palm Beachile, mis on väga ilus – istusime seal kuskil tunnikese ja nautisime merekohinat. Te ei kujuta ette milline rõõm oli näha merd pärast kolme kuud, see oli võrratu. Sealt edasi sõitsime Surfers Paradise. See oli samuti väga ilus koht. Õhtu lõpetasime loomulikult taiwani restoranis, mis asus ma ei tea täpselt kus aga kuskil 100km enne kodu. Tegemist oli mingi asiaatide linnaosaga. Peale enda nägin seal vist veel 5 inimest, kes ei olnud aasiast. Aga toit oli hea.
Ja uuemad uudised siis veel sellised, et lahkun siit Laidleyst 21 september. Esmalt lähen 2 nädalaks Sydneysse puhkama ja siis liigun seal edasi Brainsdalesse. Ehh ma juba ootan milas Sydneys olen, eks siin Laidlys ole juba üle 3 kuu oldud ka ja neid sibulaid puhastatud.
Tellimine:
Postitused (Atom)
