Nagu lubasin siis kirjutan natuke pikemalt, et mis mul siin vahepeal toimunud on.
Pere kelle juures elan läksid 6.dets. 3 nädalaks Eestisse ja jätsid mind siia üksi.
Aga, et ma end üksi ei tunneks lubati mul endale sõbrad külla kutsuda.
Esimese nädala olin üksi ja käisin naabrite juures õhtusöögil, väga lahe oli.
11.dets saabusid aga minu juurde Signe ja Kontus ja päev hiljem tuli ka nendega koos reisinud sõber Henri.
Pühapäeval külastasime siin lähedal olevat Raymond Islandi, kus elavad koaalad. Meie nägime 35 koaalat.
16. dets oli Signel sünnipäev. Hommikul läksime Henriga poodi ostsime väiksed kingid, tordi ja lilled. Päeva veetsime aga Lakes Entrance rannas, mida nimetatakse ka 9 miili rannaks. Õhtul aga istusime terrassil, nautisime sööki ja maasika margaritasid, hmmm kui maitsvad need olid.
Reedel tahtsime aga minna kohalikku ööklubisse, tellisime takso, kuid selgus et poole üheajal juba klubi suletud.
Esmaspäeval pakkisime aga asjad ja võtsime ette väikse tripi Snowy River National Parki. Sõitsime siis mööda kitsaid metsavahe teid, kohati oli otse teekõrval kuristik. Otsustasime ka metsavahele ööbima jääda, väljas oli aga sooja 38 kraadi ja meeletult kärbseid. Ööbisime Goongerhai juures, see oli minu esimene öös siin Austraalia metsas, huuu ega ma väga suurt ei maganud. Mingid hääled metsavahel, keegi raksutab telgi taga, iga väiksema ragina peale jälle üleval, kuid pole hullu jäin siiski elama.
Teisel päeval suundusime ranniku äärde. Külastasime Marlo linna ja erinevaid surfikohti.
Tegime ka väikse supluse ookeanis, ning tutvusim jellyfishidega, mis on siis mürgised. Pärast veest välja tulemist, kipitas keha, kuid midagi väga hullu ei olnud, läksime ja loputasime ennast jõevees üle, et kipitust leevendada. Õhtuks olime aga kodus tagasi ja järgmisel päeval käisime sisseoste tegemas Sale linnakeses. Pärastlõuna aga veetsime basseiniääres.
Jõululaupäev möödus mul töötades. Õhtuks valmistasime ahjukartulit ja liha, süütasime küünlad ja nautisime sööki. Ja ohh üllatus ka siin Austraalias käivad päkapikud, mingil imeväel olid kuuse alla kingid ilmunud. Kuigi on toas kuusk ja kuusea all kingid ei ole millegipärast seada jõulutunnet.

Jõulud, jõulud, jõulud :)

Oi ja juba ongist jõulud käes. Ilusaid pühi teile kõigile, ahh kuidas tahaks ka verivorsti ja hapukapsast aga nuh, mis seal ikka, eks siis järgmine aasta ehk (või siis ülejärgmine).
Hetkel mul siin külas 3 eestlast Signe, Margus ja Henri. Puhkame nii sama ja tunneme elust rõõmu.
Üks päev käisime rannas ja ei noh sai natuke palju seda päikest seljale lastud. Käisime ka mägedes ringi sõitmas, kuid kirjutan sellest kõigest pikemalt aasta alguses, siis ikka on mida uuel aastal lugeda.
Kuid homme, sellel ajal kui teil seal hommiku tunnid siis meie juba sööme jõuluõhtut, istume kuuseääres ja avame kinke. Väljas sooja nii 30 kraadi ringis.
Vähemalt teil seal sellel aastal valged jõulud ja väljas kõva pakane, mõnus ju. Või mis?

6 kuud Austraalias nii kui niuhti :)

Kuus kuud siis juba Austraalias oldud, küll see aeg ikka lendab kiiresti, õudne.
Kuid päevad ikka sellised, et töö, töö ja töö ning reedel kool.
Vabal ajal tegelen ei millegagi (võtan päikest, loen, vaatan filme jne.)
Paar nädalat tagasi käisin Traralgonis, mis on Melbourni ja Bairnstale vahel asuv linnake.
Tegin seal mõningad ostuksid ja õhtal tagasi.
Aga pererahvas kelle juures siin elan lähevad jõuludeks Eestisse ning siis Signe ja Kontus tulevad mulle 2 nädalaks seltsiks. Peame väikest viisi Signe sünnipäeva ja õule. Kuigi olen saanud siin ka kaks kutsed jõululõunale. Üks siis naabrite juures ja teise ühe Itaalia pere juurde (Itaalia pere siis selles mõttes, et päritolult itaallased aga muidu terve elu siin Austraalias elanud).
Pühapäeval oli siis esimene advent, poed on kõik uhkelt kaunistatud aga kuirjam tee mis tahad nu aga vat seda jõuluu tunnet ikka ei tule kui väljas on 30 kraadi sooja. Nu nüüd viimased paar päeva on siin jahedam olnud ja vihma sadanud. Ja uskuge või mitte aga 19 kraadi on ikka külm, otsisin suisa pikad püksid välja. Hmm ja terve nädalal lubab siin kõigest 21-26 kraadi sooja, aga nuh kevad ju alles.

Ohh vastasin, et polegi ammu midagi kirjutanud. Mis meil siis siin vahepeal põnevat toimunud on?
Nagu tavaks siis novembri alguses on siin Melbour Cup, mis on vist isegi suurem püha, kui jõulud.
Kõigil on vaba päev ja koolid on suletud jne. Kuna siin kõik panustasid ei jäänud ka mul midagi muud üle, kui teha panused. Valisin siis nime järgi välja hobuse Shocking ja panustasin 10$. Ning üllatus, üllatus see hobune võitiski ja võitsin siis 67$.
Koolis olen siis juba käinud 2 korda ja homme kolmas koolipäev.
Tööl on kõik hästi ja ei midagi keerulist, ühesõnaga olen väga rahul.
Eile oli aga mul pisike sünnipäev. Kui asu olla ega väga sünnipäeva tunnet ei olnud, kuna siin suvi, olen ju harjunud, et mul siiski pimedal sügisajal see tähtpäev. Aga tore oli pidada pidu ões, istuda terrassil ja juua mojitot.
Tänan kõiki, kes mind sel päeval meeles pidasid. Eriti tänan Janet ja Aeta, kes mulle helistasid ja suured tänud Mari-Liisile ja Katrele lillede eest.

Juba 3 nädalat olen olnud siin Bairnsdales, aeg lendab ikka väga kiirelt. Ega siin midagi väga kirjutada polegi, kuskil 4 päeva nädalas käin tööl ja siis 3 päeva vabad. Golfi mänguga pole veel ise jõudnud aga tutvust teha, kuid katsun ikka selle vea mingi aeg parandada. Kuid mida ma siis õigupoolest seal golfi klubis teen? Seda on paljud minult küsinud. Nu, kui lähen hommikul tööle siis avan klubi, müün klientidele karastusjooke ja kohvi ja siis laenutan vajadusel golfi varustust ja eks siis tuleb minule ka tasuda väljaku kasutamise eest. Õhtul koristan kõik ilusti kenasti ära ja nii lihtne see kõik ongist. Aaa ja muide, kui Eestis on golfimäng suhteliselt kallis lõbu siis siin on see aga suhteliselt odav. Näiteks, kui Eestis on kuskil 9 auguga rada 500.- eeku siis siin on 10$ e. kuskil 96.- eeku. Sellised on siis hinnavahed.
Aga alates sellest neljapäevast lähen kooli  . Nimelt lähen õppima inglise keelt East Gippsland Community Collegesse, kel huvi saab tutvuda – www.cceg.vic.edu.au . Loodan siis seal oma inglise keele korralikult selgeks õppida.

Nädalaega siin Bairnsdales on läinud nagu lennates. Töötan siis golfiklubis http://goosegullygolf.com.au/default.htm. Tööl olen olnud hetkel 3 päeva - laupäeval, esmaspäeval ja teisipäeval. Ilmad on siin hetkel nagu eesti suvi. Kuskil 18 kraadi sooja ja pidevalt sajab, kuid esmaspäevast alates lubab ikka ilusamat ilma, kuna siiski peaks varsti suvi algama. Ja eks katsun lähiajal mõned pildidki ülesse panna.

Kohal Bairnsdales.
Sydneyst Melborni jõudsin ilusti kuigi oli väike viivitus lennukiga, mis siis hilines tunnikese võrra.
Lennujaamast sõitis buss otse rongijaama ja rongijaamas oli mul Bairnsdale rongini aega 5 tund.
Kuid aeg läks lennates ja ja juba väljuski rong Brainsdalesse. Rongi sõit kestis 3,5h ja rongijaamas oli mul vastas Aivar. Seega läks kõik ilusti ja õnnelikult ja tervelt olen kohal.

Nu mis siin siis vahepeal põnevat on toimunud, ega nagu suurt midagi. Reedel siis lõppes sellega et käisime Heitiga väljas ja pidutsesime ikka hommikuni. Laupäev läks siis magamise tähe all. Pühapäeval käisin jälle linnaga tutvumas. Esmaspäeval hmmm…. jälle linn ja õhtul käisime taaskord väljas. Teisipäeva päeval olime kodus ja õhtul käisime kinos. Kolmapäeval käisime Kristjani ja ta tuttavaga Hiina aeda vaatamas, hiina linnas, sõime sushit ja istusime kohvikus. Neljapäeval käisin jälle linnaga tutvumas. Reedel, laupäeva, pühapäeval ja esmaspäeval olin lihtsalt kodus kuna vihm ja äike ja lihtsalt ei taha sellise ilmaga välja minna. Täna käisin viimast korda üksi linnas jalutamas ja tegin veel mõned sisseostud. Homme hommikul kell 10:05 lahkub minu lennuk Sydneys ja kell 11:40 maandun Melbournis. Siis on mul mõned tunnid aega, et jõuda rongijaama. Kell 18:25 lahkub rong Melbournist ja kell 22:02 peaksin olema Bairnsdales. Sellest kohast peaks saama minu kodu järgmiseks 6 kuuks.
Aaaa ja pühapäeval tuli mul esimest korda pisike kodu igatsus. Kuulasin Jaan Tätte ja Marko Matvere plaati ja nu lihtsalt läksid laulu sõnad hinge.
Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab.
Hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidet minu saabumise sadam.

Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb.

Uusi sõpru, usun, veel leian tollel võõral teel.
Aga mäletate, kuidas jõime viina.
Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel
võis meid pikaks õhtuks unustusse viia.

Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb.
Kui et - kurat teab, mismoodi tal seal läheb?

Neljas päev

Tänane päev oli väga väsitav ja pikk. Kella ühest seadsin sammud Rocksi linnaossa, mis on siis Sydney vanim. Jalutasin seal veidike ja ringi ja mõtlesin et ikka sadama sillal tuleb ka ära käija, mõeldud tehtud. Ei ületanud aga silda tervenisti vaid jalutasin poolele maale ja tagasi. Sillalt seadsin sammud aga Opera Hause juurde. Istusin mõnda aega maja juures ja puhkasin jalga. Kuid kuna eelmisel korral ei õnnestunud mul päikeseloojanguajal majast pilti saada seadsin sammud jälle vastas kaldale, et ikka loojanguajal see pilt kätte saada. Pildid tehtud jalutasin mööda George tänavat Victoria Buildingu juurde, kus asub Town Halli rongi peatus. 2 peatust rongiga ja kodus, kuid täna reede ja eks näis mis õhta veel toob.

Kolmas päev Sydneys

Kolmandal päeval võtsin jalutuskäigu kodust linna ja otsustasin teha mõned sisseostud.
Ostsin endale mõned riideesemed ja seadsin sammud kodu poole tagasi. Õhtul valmistasin Kristjanile ja Heitile pastarooga, kuid Kristjan jõudis paraku hiljem koju ja meie 2 näljast mitte ei jaksand tema tulekut oodata ja õhtustasime kahekesi.

Teine päev Sydneys

Hommikul läksime koos Heiti ja Kristjaniga taaskord ühte korterit vaatama.
Enne vaatama minemist liitus meie ka Kristjani sõber Andreas. Istusime natuke aega kohvikus ja siis läksime korterit vaatama (ei sobinud jälle). Peale korteri vaatamist seadis Heiti sammud tööjuurde ja meile läksime taaskord kohvi jooma. Natuke aega istutus seadsime sammud Oxfordi tänaval asuvasse eesti kohvikusse, kus töötavad siis eestlased. Istusime seal veidike aega ja peale seda läks Kristjan kokkusaamisele Vogue fotograafika. Mina aga jäin üksi linna avastama. Jalutasin Queen Victoria Buildingu juurest Circular kaile ja üritasin saada Opera Hausest päikeseloojanguajal pilti, kuid jäin tiba hiljaks. Jalutasin siis linna tagasi ja sõitsin rongiga koju.

Esimene päev Sydneys

Jõudsin siis Sydneysse esmapäeva õhtul. Ilusti kenasti oli Kristjan lennujaamas vastus. Kristjani ja Heiti juurde jõudes põrutasime kohe lähedal asuvasse pubisse sööma ja sealt edasi järgmisse kohta õlut jooma. Ja nii see päev otsa saigi.
Teisipäev oli aga väga tihe, tihe päev. Hommikul käisime Kristjani ja Heitiga ühte korterit vaatamas. Pärast seda läks Kristjan tööle ja mina ja Heiti läksime Mareti juurde pannkooke sööma. Istusime seal mingi tunnikese ja siis lippasime edasi linnapeale. Ostsime väikse kingituse ja läksime külla järgmisele eestlasele Poliinale, kes siis Sydneys elanud 8 aastat. Poliina valmistas meile pelmeene ja kui kõhud täis sõitsime linna tagasi. Sõitsime rongiga Circular kai äärde, kust näeb nii Sydney Opera Hause, kui ka Sydney Harbour silda. Päev oli läinud kiirelt ja kell oli juba kuus läbi, kuid oli veel plaan minna kinno. Heiti jutu järgi oli sinna kuskil 20min. normaalse kõnniga. Kuid üllatus, üllatus teele asudes hakkas mõnusalt vihmakest sadama ( nu mitte just mõnusalt vait ikka korralik paduvihm). Kinno jõudsime kuskil 10min. peale seitset, kuid siiski õigel ajal täpselt enne filmi algust ja ei saa mainimata jätta, et kohale jõudes olime mõlemad ikka ligumärjad. Peale kino käisime korra kodus ja siis läksime Heiti tuttavale Brucele külla, kus jõime paarklaasi veini ja koju jõudsime lõpuks kuskil poole ühe ajal.
Selline tihe, tihe oli siis minu põhimõtteliselt esimene Sydney päev.

Viimast päeva Laidleys

Täna on siis minu viimane päev Laidleys.
Homme kell 16:55 maandun Sidneys, ehee suurlinn ootab mind.
Aga mis siis vahepeal põnevat, hmmmm ega nagu suur midagi. 2 nädalat tagasi tulid siia Signe ja Kontus tagasi. Eelmisel nädalavahetusel käisime aga Brisbanis ilutulestikušõud vaatamas, kus siis 30 minuti jooksul lasti mõnusakt raha taeva poole. Väga lahe üritus oli.
Ja üllatus, üllatus oma viimased 2 nädalat ei olegi ma töötanud sibulafarmis vaid hoopis lillefarmis, kus siis tuli erinevatele lillepotidele panna külge silte ( põhiliselt jasmiinidele), siis veel natuke istutasime ümber mingeid lillekesi, pakkisime kastidesse erinevaid lillekesi ja puhastasime jasmiine (kuivanud õied siis tuli ära noppida).
Eilne päev toimus aga söömise tähe all. Lõunaks valmistasid taivanlased taivanitoitu ja õhtul pakkusin mina natuke šašlõkki ( tänud Signele ja Kontusele, kes liha valmis küpsetasid).
Täna pakkisin kokku ma seljakotti ja uus etapp Austraalias võib alata.

Ohh kooliaeg, ohh kooliaeg millal sina tuled
Mul on valmis juba pliiatsid ja …..
Et siis kaugel Eestis algamas uus kooliaasta.
Aga meil siin lähenemas suvi ja selle lähenemist on tunda juba iga päev.
Hetkel on siin päeval kuskil 30 soojakraadi ja õhtul nii 20 kraadi ümber. Vahel on ikka ka külmem ka aga nu üldiselt on siin ikka juba soe ja läheb veel soojemaks.
Töötan endiselt siis seal sibulas. Eelmisel nädalal 2 päevakest töötasin mujal ja minu töö seisnes siis selles, et pidin kirsstomati potidele silte külge panema. Töö oli lihtne ja aeg läks suhteliselt kiirelt.
Nädalavahetusel oli meil siin järjekordselt pisike pidu, kuna 2 inimest taaskord lahkusid (Emili ja Adma). Taiwanlased valmistasid selle puhul väikse õhtusöögi, mis koosnes siis ainult Taivani toitudest. Kana ( vürtsikas kana – mis ei olnud nagu vürtsikas minu arust ja kana ingveriga), riis ja siis hiinakapsas – sellest ma ei saanudki lõppuni aru, kuidas nad seda valmistasid ja siis kana-seene supp ( mis oli suhteliselt maitsetu). Pühapäeval käisin aga Emiliga Gold Coastil. Hommikul sõitsime Palm Beachile, mis on väga ilus – istusime seal kuskil tunnikese ja nautisime merekohinat. Te ei kujuta ette milline rõõm oli näha merd pärast kolme kuud, see oli võrratu. Sealt edasi sõitsime Surfers Paradise. See oli samuti väga ilus koht. Õhtu lõpetasime loomulikult taiwani restoranis, mis asus ma ei tea täpselt kus aga kuskil 100km enne kodu. Tegemist oli mingi asiaatide linnaosaga. Peale enda nägin seal vist veel 5 inimest, kes ei olnud aasiast. Aga toit oli hea.
Ja uuemad uudised siis veel sellised, et lahkun siit Laidleyst 21 september. Esmalt lähen 2 nädalaks Sydneysse puhkama ja siis liigun seal edasi Brainsdalesse. Ehh ma juba ootan milas Sydneys olen, eks siin Laidlys ole juba üle 3 kuu oldud ka ja neid sibulaid puhastatud.

3 kuud täitumas

Täna saab täis siis 3 kuud kui viimati viibisin Eestis ja pühapäeval täitub 3 kuud, kui olen olnud Austraalias. Viimase 2 nädalaga on hostelisit lahkunud 3 itaallast ja 1 eestlane. Eelmisel laupäeval lahkusid 2 itaallast (Guido ja Adriano), kes suundusid tagasi koju. Reedel korraldasid nad sellel puhul väikse peo ja valmistasid bologneset, kogu hosteli rahvas istus rõõmsalt ühe laua taga, nagu üks suur pere ja nautisid õhtusööki. Täna lahkus aga Enn ja veel üks itaallane (Toni).
Aaaa ja eelmisel nädalavahetusel sõitsin esimest korda ka ühistranspordiga. Emili (minu siine sõbranna Taiwanist) pidi sõitma Brisbane, et kohtuda oma Korea sõbraga, kes pidi lahkuma sellel nädalal, kuid ta ei tahtnud kohe kuidagi üksi minna ja kutsus mind endaga kaasa. Mis siis ikka. Mõtlesin, et nagunii pole siin hostelis midagi teha ning läksin kaasa. Pidime sõitma bussiga Rosewoodi ja sealt minema rongipeale, aga paraku õnnestus meil bussist maha jääda. Istusime siis kahekesi mõne minuti bussijaamas ning mõtlesime, et mis valemiga me ikka sinna rongipeale saame. Lõpuks helistas Emili hostelli ja üks kohalik viis meid rongipeale ja õhtul tuli meile ka vastu (Rosewood asub siis kuskil 25km kaugusel Laidleyst). Rong sõitis kesklinna kuskil 1,5h ja oppppa uuuu suuur linnn. Saime siis kokku Emili tuttavatega, istusime pubis ja lõpetasime õhtu Korea restoranis. Kõhud täis seadsime sammud rongipeale.
Täna sain ka kätte oma teise saadetise Eestist – 2 Anne ajakirja, šokolaad, VanaTallinn ja kõige tähtsam muidugi vanaema küpsetatud mustleib. Uuuu, kui hea see on ja seda ei leia isegi eesti poodidest.

Reedel lahkusid siit Laidleys järjekordselt 2 eestlast – Kontus ja Signe. Otsustasid siis minna natukeseks puhkama ja avastada Austraaliat. Kena puhkust neile. Viimasel nädalavahetusel oli 3 vaba päeva kuna esmaspäeval neil oli siin mingi rahvuspüha. Tänane tööpäev oli aga kõigest 2,5h pikkune ja nii pidi terve see nädal olema, kuid eks näis, kuna siin ei tea kunagi, mis järgmine päev tegelikult endaga kaasa tuua võib. Laupäeval külastasin aga 2 taivani tüdrukuga ja ühe korea poisiga Toowoombat. Pühapäeval toimus meil väike istumine basseini ääres, mis kujunes lõppuks päris toredaks peoks pärast seda, kui hosteli perenaine otsustas oma viskid välja tuua ja meiega basseini ääres ühineda. Ja nii see elu vaikselt läheb. Hea on aga see, et iga päevaga läheb siin aina soojemaks ja soojemaks, kui tahate tead, mis ilm mul siin parasjagu on leiate selle aadressilt http://www.queenslandholidays.com.au/destinations/brisbane/places-to-visit/laidley/weather.cfm või http://www.weather.com.au/qld/laidley ja nagu näha erinevad saidid näitavad täiesti erinevat ilma.

Ja lisasin siis ka nüüd natuke pilte juurde.

Et siis vahe märkus, täna täitub täpselt 10 nädalat sellest kui esimest korda oma jala Austraalia mandrile toetasin :)Olge siis seal kaugel ( 16000km linnu lennult kuskil kaugus Eesti ja Austraalia vahel) kõik mõnusad.

Mis siis põnevat vahepeal juhtunud on? Kui aus olla siis ega midagi väga erilist nagu polegist. Reedel lahkusid Kuked (Alvar ja Veronika). Neljapäeval tegime siis väikse lõkke ja kess jõi õlut, kess jõi veini. Istung kestis kuskil üheni. Reede ja neljapäev olid vabad päevad. Üle pikka aja sai puhatud. Neljapäeval käisime Signe ja Kontusega Gattonis ja reedel Ipswichis – sealt lähistelt ostsin ka endale fotoka. Minu esimene päris oma fotokas Canon Ixus 80IS. Nüüd saan kõvasti pilte teha (mida siis katsun ka teitega jagada). Laupäeval külastasime Toowoobat- eelmisel pühapäeval külastasime ka seada linnakest. See peaks olema Austraalia sisemaal suuruselt teine linn ja asub meist kuskil 60km kaugusel. Pühapäeval käisime Japanese Gardenis ja Picnic Pointis – panen ka pildid nendest kohtadest üks päev ülesse, väga ilusad olid. Laupäeval käisime kaubandus keskuses ja tegime mõned väiksed sisseostud. Aga nii see aeg siin lendab ja läheb. Juba on august ja siin oldud üle 2 kuu. Kuid teil seal Eestis varsti suur kontsert tulemas. Madonna – oi kuidas ma tahaks ka sinna tulla, kuid jah eks sai ju oma pilet maha müüdud ja eks siis mõni teine kord, mis seal ikka. Ega see lendamine sinna on liiga pikk ja kuna siia lend näitas, et 32 tunni jooksul suutsin lennukis magada kõigest 4 tundi siis jätan vist seekord selle lendamise vahele. Aga jah varsti saate siis pilte ka näha mida oma uuuuuuueeee fotokaga ise teen.

Täna sain kätte oma esimese pakikese Eestist. Õigemini oli see kirjapakk. Tuli siia täpselt nädalaega.
Sisuks oli Kalevi šokolaad, kreem, nohutabletid, villased sokid, randme soojendajad ja pudel ViruValge viina. Eks see natuke kummaline ole, et siia soojale maale saadetakse villaseid sokke ja randme soojendajaid, kuid ega siin nüüd siis nii soe ka hetkel ei ole, talv ju ikkagist ja päeval siis sooja kuskil 20 ja õhtul 6 äkkitsi kuskil. Tore selle pakki saamise juures on aga see, et täna just mul õeraasul sünnipäev, kuid see kord ei lähe mina talle pakkiga külla, vaid selle puhul sain hoopis ise pakki. Õnnitlused siis Aedale. Ja tervitused kõigile teistele.

Nüüd siis juba 8 nädalat selja taga. Elu läheb ikka siin väga kiirelt. Endiselt siis töötan sibulafarmis ja ei mingeid muutusi. Plaanis siis praegu sellised, et arvatavasti olen siin kuskil septembri lõppuni ja selleks ajaks on kõik selleks tehtud, et taodelda 2 aasta viisat. Inimesi on siin hostelis hetkel alles 21 ja esmaspäeval lahkub veel 3 inimest, ühesõnaga jääb siia alles väga vähe inimesi. Kuid alates augustis hakkab siin uus hooaeg ja siis peaks siia inimesi juurde tulema. Elu on siin siis hetkel vaikne ja tasane. Kõik käivad tööl ja õhtuti minnakse varakult magama. Hilisemad lähevad siin magama kuskil kümne paiku, kuna äratus on kõigil kuskil 5-6 ajal. Ilmast nii palju, et siin on kohutavalt külm (nagu Eesti suvi) päeval kuskil 21-25 (vahest ka 16), kuid öösel kuskil 6-9. Aga kuna tubades siin kütet pole siis öösel on ikka väga külm magada, magad kahe tekkiga, ainult nina patsatab vaevu välja, kuid ikkagist on külm. Kuid on lootust juba, et läheb soojemaks. Ükspäev olin tööl seljas 3 pluusi, pusa ja jope ning ikkagi oli nagu külm, kurjam Eestis ei ole talvelgi niipalju seljas ( nu aga, kui tuleb töötada niiskuse sees siis on see natuke teine asi vist).
Mis siis veel uut ja põnevat. Eile oli meil pisike ära saatmise pidu, istusime ümber lõkke ja tarvitasime natuke alkohoolset kraami.
Kuid endiselt eluga rahul ja kõik kontrolli all. Kodu igatsust ei ole veel tulnud ja tundub nagu oleks alles sealt lahkunud, kuid tuleb välja, et nagu juba 2 kuud saab siin oldud. Aeg lendab ikka väga kiiresti ei tea kuhu ta siin siis niimoodi rutta. Ei tea kas ajal on kuskile kiire või, või mis värk on? Aaa ja ühest asjandusest ei saa ma nagu üldse aru. KUS ON NEED PAKKID EESTIST, MUSAT LEIVAGA, OOTAN JA OOTAN AGA EI MISKIT, IKKA PEAN SEDA VALGET SAIA SIIN NÄRMIA. ARU MA EI VÕI. Aga kui juba saatma hakkate siis paluks Vana Tallinnat ja eesti filme ka, heeringat tahaks ka. Ja muide leidsime siin ühe poe, kust saab osta sprotte, küll jah Läti omad aga ajavad selle asja ära.
Aga jään siis pakke ootama.

Kuus töönädalat tänaseks seljataga ja seitsmes nädal poolepeal.
Kuid õnneks oli vähemalt laupäev sellel nädalal vaba ja pühapäeval käisime Brissis hosteli rahvaga natuke ostlemas. Sai siis ka üle pikka aja linna näha, päris tore oli ja selline maaka tunne tuli (maakas suurlinnas), kuna pole ju siit maalt vahepeal välja saanud.
Neljapäevast alates aga võeti meil ära internet. Põhjus selles, et mõni siin laadis netist mingeid väga mahukaid faile, filme või mis iganes endale ja selle tulemusena peavad siis kõik teised siin kannatama. Aga nüüdseks siis net ilusti tagasi ja saab jälle inimestega suhelda.
Ja üks hea uudis on see, et siis nüüd sain endale omaette toakese (kuid, kui kauaks seda ei tea). Päris tore on üksi toas olla peale 6 nädalat. Ja ega siin midagi väga muutund vahepeal nagu polegi. Ikka hommikul tööle siis koju, kokad natuke midagi ja siis magama ning jälle hommikul varakult ülesse.
Ja nende sibulatega siis nüüd selline asi, et kui algul ei kannatanud seda sibulahaisu kohe kuidagi siis nüüdseks olen selle haisu suhtes kuidagi immuunseks muutunud ja ei tunne seda enam üldse.
Ja nagust polegistki midagist rohkem.

Ohh, juba olengist siin mandril peatunud natuke üle kuu.
Viimasel nädalal on aga siit hostelist lahkunud 4 eestlast.
Eelmisel laupäeval lahkus 2 eesti kutti (Marvin ja Indrek), kes võtsid kaasa ka ühe prantsuse poisi.
Täna lahkusid aga Martin ja Kätrin –eestlased siis ja veel üks saksa tüdruk ja šoti poiss. Meid eestlasi siin nüüd siin kokku 7- mina, Signe, Kontus, Kukkede pere, Enn, Marko.
Tänasest aga elan koos uuetoanaabriga ( üks aasia tüdruk). Sellised muutused on siis meil siin vahepeal toimunud. Töötan aga endiselt sibulafarmis. Hetkel seal aga kõrghooaeg ja töötan esmaspäevast-laupäevani. Siit hostelist käivad minuga seal veel tööl hetkel Signe ja Marko, ning 2 aasia tüdrukut, 1 šoti ja 1 prantsuse poiss, nemad töötavad teisipäevast-laupäevani.
Eelmisel nädalal siin tegin ka lõppuks oma pangakonto (ise ja täiesti üksi käisin pangas) ja selleks võtsin kolmapäevase päeva endal vabaks, kuna lihtsalt peale tööd kuidagi ei jõua sinna ja laupäeval ning pühapäeval siin sellised asutused ei armasta tööta. Aga teisipäeval peaks siis sinna uuele kontole natuke suurem summa rahakest laekuma ( ehk siis 2 nädala palk sibulafarmist).
Aaa ja eks ikka pidasime väikestviisi Jaani ikka ka.
Istusime kõik mõnusalt ümber lõkke ning grillisime lihakest lõkkel.
Eks nüüd siis lisasin siin mõned pildikesed ka sellest elukesest.

neljas nädal

Ja nagu naksti on 4 nädalat möödas. Aeg lendab siin ikka kiirelt.
Ja ega siin väga midagi muutunud ei ole. Elu ikka sama, töö ja kodu.
Esmaspäeval oli minu viimane tööpäev oliivifarmis ja teisipäevast alates töötan sibulatega ja see ei ole just kõige meeldivam. Nagu kõik teavad ei ole sibulad just minu lemmik teema. Töö iseenesest ei ole raske, tuleb vaid puhastada rohelisi sibulaid. Sibulakimbud jooksevad mööda liini ja tuleb ära võtta kõik koledad lehed jne. Töötada tuleb püsti ja kui teha seda tööd 10 tundi on ikka päris kopp ees ja jalad väsinud ning see lõhn või õigemini hais, oi kurja, vot see on alles meeletu. Mis kõige hullem, et kõik riided, keha, juuksed haisevad pärast sibula järgi ning kuna tuleb töötada paljakäsi on kätel eriliselt mõnus lõhn. Paraku on aga selle haisuga nii, et kuidagi ei taha see kätelt maha tulla. Pese oma käsi palju tahad aga ei midagi, mitte kui miski ei võtta seda haisu maha. Hommikul ärkad selle peale, et tunned meeletud sibula haisu ja ülla, ülla, kust see küll tulla võib. Oi kogemata olen käed põse alla asetanud ja sealt see meeldiv aroom tulebki. Sellel nädalal tuleb mul aga päris palju töötunde. Esmaspäeval 8h 30min. teisipäeval 10, kolmapäeval 8, neljapäeval 8h ja 15min reedel 10h ja laupäeval 3h. Selline töökas nädal. Pühapäev meil siin täna aga vihmane ja arvatavasti olen mina ainus, kes homme töötab, teised kõik siis saavad mõnusalt kodus aega veeta.
Täna lahkusid meil 2 eestlast ja 1 prantslane. Eile peeti nende lahkumispidu. Ütleme siin nii, et see ei olnud just kõigelihtsam. Hommikul mindi aga kell 11:00 suurema kambaga pubisse, kust poisid siis otse pussipeale läksid.
Kuid nii palju siis veel, et kuigi mulle väga ei meeldi neid sibulaid puhastada ja see hais seal tahab kohati tappa ei taha ma ikka veel koju tulla. Siin lõppeb töö siis kui kojutuled ja enam ei pea muretsema, kas ma selle või teise või kolmanda asja tegin ära ja ei mingit stressi, tuled koju ja lihtsalt oled. Ja kuigi see töö, mida sa teed ei pruugi sulle meeldida ning sa tead vähemalt, et saad selle eest normaalset tasu. Ning siin kohtub ka igasuguste toredate inimestega. Näiteks eelmisel nädalal sain aru kui väiklased siin ikka inimesed on, õudne. Nad elavad ainult oma väikse raami sees ja ei tea muust maailmast midagi. Mõnel on neliklassi haridust, kuid sellised direktorid, et lausa õudne. Ning sakslastest tölpadega sain ka kohtuda ning neid inimesi ei ole võimalik kirjeldada vaid neid peab nägema. Nii juhme inimesi ma ei ole oma elus veel näinud, kohe mitte kui millestki ei saa nad aru, täielikud juhmardid. Eks sai nende üle tööl ka kõvasti naerdud. Üks eesti tüdruk natuke ka filmis meie tööd ning mingi aeg saab ka neid filme näha. Kuid homme jälle töö. Õnneks lastakse aga magada ja tõusma peab alles 7:30, nii tore.

Kolmas nädal

Aeg lendab ikka siin väga kiirel. Nagu viuhti on juba 3 nädalat seljataga.
Mis põnevat siis vahepeal ka toimunud.
Laupäeval käisime Signe ja Kontusega Gattonis väikseid sisseoste tegema.
Pühapäev? Ei teinud vist midagi väga eralist, sai nii sama logeletud. Esmaspäev oli vaba ja taas sai lihtsalt oldud ja telekat vaadatud. Esmapäeval tuli siin ühelt kanalilt Seksi ja Linna maraton ja enamus päevast sai seda siis vaadatud. Teisipäev, kolmapäev, neljapäev ja reede nagu ikka tööl ja endiselt siis oliivifarmis sai kõblatud. Reedel tegime veitsa lühema päeva, kuna õhtul kutsus meid enda juurde külla Norelle, kes siis meie töödejuhataja oliivifarmis. Tädi väga tore ja lahe.
Käisime siis suurema seltskonnaga tema juures. Nägin seal esimest korda ka kängurusid – sellised päris lähedad tegelased. Samuti olid seal peale meie ka mõned teised selle farmi töötajad. Sööki oli meeletult – grillliha, vorsti, salatit jne. Tehti lõket ja siis rääkisime ka oma jaanipäeva traditsioonist, kus hüpatakse üle lõkke, selle trikki proovisid siis ka itaalia poisid ära. Lühidalt - päris tore ja lõbus õhtu oli.
Aga teile kadedatele siis nii palju, et kui arvate, et siin mõnus suvi siis paraku jah.
Päeval on mõnusalt soe ja päike ja päiksekäes kohati isegi väga, väga palav aga….
Kui tuleb õhtu ja päike loojub aiiiii, kui külmaks läheb. Eile õhtul istusin elutoas seljas joppe, käes kindad ja ümber veel tekk, kuid ikka külmavõitu (nimelt siin majas selline asjandus nagu kütte puudub, kuid õnneks tuba, kus magan on enamvähem, kuna päeva päike kütab päris soojaks). Et soe ikka sisse saada sai meisterdatud siin ühte joogikest, mida üks eestlane õpetas – võtta tuleb 2 suuremat sidruniviilu, lisada 3 supilusikat suhkrut. Sidrun ja suhkur ära tampida, valada peale kange kuum musttee ja siis selline suurem sorts viina – päris soojaks teeb seest :). Proovige, kui teil talv sinna kanti taas jõuab.

Teine nädal

Nüüdseks on siis Austraalias oldud 2 nädalat.
Mida põnevat siis viimasel nädalal olen teinud. Hmmm…
Laupäeval tahtsime Signega minna väiksele poetuurile, kuid selgus, et miski püha ja kõik poed juba 11:30, kui kinni pandud. Egas siis midagi kõmpisime koju tagasi puhkasime niisama (sain ka oma esimese palga, mis olin teeninud tomateid korjates). Õhtul tegime väiksed moijtod ja vaatasime Siin me oleme. Filmi võtsin siis kodust kaasa ja nagu arvata oli ei saanud peale eestlaste sellest filmist midagi aru (kuigi olid inglise keelsed supakad). Pühapäev möödus samuti puhkamise alla ja vaatasime filmi Mehed ei nuta. Ja pühapäeval algas meil siin ametlikult talv  . Esmaspäeval ma tööl ei käinud, kuigi oleksin pidanud minema tomateid korjama. Tundsin, et olen siiski väsinud ja endiselt pole veel päriselt nagu maandunud ( selline tuikumine käib aeg ajalt nagu), et võtan veel ühe päeva vabaks ja puhkan korralikult välja. Esmaspäeval magasin mõnuga kuskil üheni päeval ( muide magama läksin pühapäeval kuskil kümne paiku) ja nii mõnus puhanud tunne oli lõpuks. Esmapäeval sain kätte ka oma TFN numbri ja nüüd saan siis ametlikult töötada. Teisipäeval , kolmapäeval, neljapäeval ja reedel käisin oliivifarmis tööl. Hommikuti 4:45 äratus, 6:30 algab töö ja 15:30 lõppeb , kuskil pool natsa peale nelja kodus, pesema, söök ja kaheksa või üheksa ajal magama ( sellised näevad siis välja tööpäevad). Kolmapäeval sain ka oma esimese nädala palga, mis olin teeninud siis oliivifarmis. Kuid nüüd siis meil tulemas pikem nädalalõpp, kuna esmaspäeval siin riigipüha ja siis vabapäev  .

Esimene töönädal seljataga

2 päeva käisin siis tomateid korjamas ja 3 päeva oliivifarmis oliivipõõsaid kõplamas.
Tomatite korjamine mulle väga ei meeldinud, kuna teenistus on seal kõige väiksem ja tingimused just mitte kõige paremad. Pole just meeldiv oma varvastega kuskil mudas sumbata nii, et kõik riided sopased. Oliivifarmis on selle poolest aga lihtsam, kuid jah eks ka päeval mingiaeg on päris raske, kui päike ikka mõnusalt kõrvetab. Kuid ise-enesest on siin tore. Inimesed on toredad ja väga lahedad.
Kui aus olla siis hetkel on mul veel selline tunne nagu oleks puhkusel ja mingipäev see kõik lõppeb ja peab tagasi tulema. Aga õnneks vist ikka ei pea :D. Laupäev ja pühapäev on siis vabad ja homme lähme Signega kohalikku linnakese kaubandusega tutvuma.

Esimesed tööpäeva

Neli päeva olen siin juba viibind ja 2 päeva suisa juba töötand.
Olen käinud siis tomateid korjamas.
Kui aus olla siis ega see endisele kontorirottile nii lihtne polegi :)
Tänaseks valutvad kõik lihase- käed, jalad, selg.
Kuid pole hullu eks sellega harjub ja eks olegi lihastele väikese trenni vaja.
Hea asi selljuures on see, et ei pea väga oma ajusi ragistama ja saad mõelda oma mõtteid.
Muidu on siin kõik väga lahe, inimesed on toredad ja lõbusad.

Esimene päev

Ilusti kenasti olen jõudnud nüüd siis kohale.
Pagas kõik oli alles ja Signe ja Kontus olid vastus.
Hostel on nii enam vähem.
Jagan hetkel tuba Signe ja Kontusega.
Eile toimus pisike õhtune istumine, mis lõppes alles kuuest hommikul.
Kokku on meid eestlasi siin hetkel 12.
Kell on mul veel suhteliselt sassis ja eks võtab aega ennem, kui rütmi sisse saan. Minu uus number +61401081880

Dubai

Peale 7 tundi lendamist olen lõpuks jõudnud Dubaisse.
Ja meeldivaks üllatuseks oli ka see, et siin olemas internet 
Nüüd on veel ees 14 tundi lendamist ja siis peaksin kohale jõudma.
Eks annan märku kui kohal olen.

London

Õnnelikult jõudsin Londonisse.
Terminali vahetades sain tuttavaks 2 eestlasega (üks poiss ja tüdruk), kes samuti sõidavad sama lennuga Austraaliasse.
Enam ei peagi üksi edasi rändama vaid saame kolmekesi seigelda.

Pakkimine

Arvasin, et asjade pakkimine on tunduvalt lihtsam tegevus aga tuleb nentida fakti, et eksisin.
Vaatad nukralt oma asju ja ei tea mida võtta ja mida jätte.
Pakkisin kotti esimest korda kokk ja oh õnnetus, tuleb välja, et pooled asjad tuleb vist maha jätta.
Kuid õnneks on olemas Janika, kes kiirelt minu pakkimistehnika maha laitis ja kukkus riideid rullima, mille tulemusena mahtus kotti vist poole rohkem kraami.

Tänud Janikale ja muidugi ka teistele nobenäpprullijatele (Aet, Kati, Ingrid)!

Lahkumispidu

Lapäeval toimus siis pisike lahkumispidu.
Sai siis natuke söödud ja joodud.
Eriti tahan teid tänada selle ilusa lulukese eest, mis te mulle esitasite.

Soovin head, kus ka iganes sa viibid
Hei, mis teed? Kuhu viind sind su tee on?
On nii hea, et mu unistused hoitud.
Kindel see, sinu juures nende paik on.
Lauluread heidan tuulde,
tahan jõuda su juurde.
Igatsus pole süüdi, igatsus teeb head.
Igatsus annab teada, armastus meist inimesd teeb.
On uus päev, päike taas kord sinu näoga.
Nagu näed, ma ei tulnud lööma käega.
Lauluread heidan tuulde, tahan jõuda su juurde.
Igatsus pole süüdi, igatsus teeb head.
Igatsus annab teada, armastus meist inimesed teeb.
Neid päevi mitusada on lihtsa sõnumiga
end luba armastada sa!
Soovin head, kus iganes sa viibid.
Hei, mis teed? Kuhu viinud sind su tee?
Igatsus pole süüdi, igatsus teeb head.
Igatsus annab teada, armastus meist inimesed teeb.


Väga ilus oli ja saite ka pisarakese minu silmist kätte.

olge siis kõik tublid ja suured kallid veelkord kõigile.

Kindlustus

Nüüd siis tehtud ka kindlustus.
Tervisekindlustus aastaks läks maksa 2555.-
Kolmepäevane reisikindlustus läks maksma 267.-
Nüüd siis olen täiesti valmis lahkuma.

Üle on kontrollitud ka tervis, hambad ja ka juuksur tegi viimased kiired kärped :)

Viimane tööpäev

Eile oli minu viimane tööpäev.
Uskumatu enam ma ei peagi siin Eestis töötama
Ega ma sellest veel hästi aru saa aga küll see aja jooksul kohale jõuab.
Soovin palju jõudu jaksu oma endistele töökaslaastele ja eks mul natuke kahju ikka ole.

lennupilet

Ehee
Täna siis ostsin oma lennupileti
Väljalend Tallinnast 21.mai 16:15
Saabumine London 17:15 ja väljalend 21:15
Saabumine Dubai 07:10 ja väljalend 10:25
Ja pelae pikki, pikki tunde maandun lõpuks Brisbanis 6:40
Pilet läks maksma 10680.- EEK
Kui aus olla siis ega ma isegi veel ei usu, et lähengi nüüd ja päriselt.
Tagasi teed enam pole :)

Tegelt olen ikka õnnelik.
Ja väike tarkusetera
Kui ikka midagi väga tahad siis seda ka saad ;)

Viisa vastus käes

Täna siis lõpuks tuli minu kaua oodatud viisa vastus.
Yehuuu. Kui vähe ikka vahel piisab õnnest :)

Minu esimene sissekanne

Mõned nädalad tagasi võtsin vastu otsuse, et sõidan Austraaliasse.
Seoses sellega otsustasin teha ka blogi, et saaksite olla kursis minu tegemistega.
Tänaseks on siis esitatud viisataotlus ja tehtud kopsupilt.
Nüüd vaja siis oodata, millas vastuse saab.
Kuhu, kuidas ja milla lähen ei ole veel täpselt teada, kuid esks siis edaspidi saate seda lugeda